KESKKONNAAMETI INFOKOOSOLEKU (02.03.2023) KOKKUVÕTE

Memo Saesaare paisu infokoosolek
 
 
Taevaskoja külakeskus                                                                                                                                                                    02.03.2023
 
Algus kell 15.00, lõpp kell 17.30
 
Osalejate nimekiri lisas
 
 
  1. Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhataja Kaili Viilma andis infokoosolekul ülevaate Saesaare paisjärve likvideerimise poolt- ja vastuargumentidest, selgitades esmalt, et paisutuse mõjud loodusele on siiani olnud sageli alahinnatud ja- hinnastatud. Paisud ja paisjärved pole kestlikud (vajavad hooldust) ja on ökoloogilises mõttes väga „kallid“ pidada – kes on valmis selle eest maksma?
  2. Koosolekul osaleja päris, kas Keskkonnaamet garanteerib minimaalse veetaseme jões? Keskkonnaamet ei saa garanteerida veetaset ei ülal ega allpool Saesaare paisjärve, see on looduse kätes, kanuuga ei saa madalveega ka praegu sõita seal, kus pole paisjärve. Ei ole alust eeldada, et Saesaare paisjärve alune kärestik oleks teistest jõelõikudest veematkadeks sobimatum. See oleks kindlasti läbitav suurvete aegu, veevaesemal perioodil tulebki leida alternatiive. Veematkad ongi oma olemuselt sesoonsed ja korraldajad ei saa üles ehitada oma äri üksnes hooajaliselt, vaid ka praegu peavad olema teatud alternatiivid aastaringseks toimetamiseks.
  3. 2015-2016 paisutuse likvideerimise KMH käigus ulatuslikku kahjulikku mõju loodusturismi ettevõtjatele ei näidanud, taastatud veekogud on muutunud külastajatele palju populaarsemaks. Kommentaarina väideti, et turismiettevõtteid toona KMH aruandlusse ei kaasatud ja ei analüüsitud mõju. Kaili Viilma selgitas, et on olemas kirjalikud tõendid, et turismiettevõtjad on oma kommentaarid esitanud, need on KMH aruande lisades olemas ning KMH heakskiitmine on läbinud kohtuastmed ja saanud õiguspärasuse kinnituse.
  4. Vaidlusi tekitas Eleringi varustuskindluse aruande järeldus, mille kohaselt on Eestis nii vähe installeeritud hüdroenergia võimsust, et varustuskindluse planeerimisel seda arvesse ei võeta. Koosolekul osaleja märkis, et energiapotentsiaali hinnangute andmisel on jäetud arvestamata, et Saesaares on tegemist olemasoleva tootmisvõimsusega, kui aga hakatakse püstitama uut tuulikut, siis on see uus investeering, Saesaares seda kulu ei ole. Kaili Viilma selgitas, et ka hüdroelektrijaamad vajavad investeeringuid (nt. kalapääsu rajamine, paisu remont ja paisjärve puhastamine) ning nimetatud aruannet pole koostanud Keskkonnaamet. Euroopa Liidu REPowerEU dokumendis on taastuvenergia loetud prioriteetseks, välja arvatud vastuolu puhul EL elurikkuse eesmärkidega. Hiljutisel kohtumisel Euroopa Komisjoni esindajatega väideti, et sellistesse kohtadesse taastuvenergia võimsusi rajada ei tohi. Olemasolevatel võimsustel, millel on liiga kõrge keskkonnakaitseline hind, ei saa lubada majanduslikus mõttes kahjumlikku tegevust, millest pealegi poole ärituludest moodustavad roheenergia toetused.
  5. Päriti, kas on uuringuid teostatud, kui veetase alandatakse, kuidas mõjutab see paljandeid, kas need erodeeruvad? Kaili Viilma selgitas, et liivakivipaljandilt ei ole täiendavat settekoormust ette näha, sest ülemine nõlv jääb puutumata, aga jalamit hakkaks puhastama vooluvesi.
  6. Päriti, et võldas elab mõlemal pool paisu ja tema areaal, kus tegutseb on 2 m2, järelikult pole ta rändav kala ja paisjärv ei sea tema populatsiooni ohtu, seega pole liik argument paisjärve likvideerimiseks. Kaili Viilma selgitas, et võldaselt on paisjärvega ära võetud 6 km sobilikke elupaiku, üle-Euroopaliselt on elupaiku niivõrd kahjustatud ja vähemaks jäänud, et liigi arvukus on negatiivses trendis. Liikide ohustatust hinnatakse selle järgi, milline on tema populatsiooni trend. Kui see on kiiresti kahanev nt tema elupaikade rikutuse pärast, siis on meil vastutus elupaiku taastada ja päästa. Paisjärv ei ole ohustatud elupaik, küll aga on paljud vooluveekogud ära rikutud ning seega ka EL rohelepe näeb ette 25000 km vooluveekogude taastamise ja voolutõkete eemaldamise neilt veekogudelt, kus tõkked on vooluveekogude halva seisundi põhjuseks.
  7. Koosolekul osaleja märkis, et Ahja jõel on paljud kalapääsud tagatud, järelikult on kalastikul viimase 5-6 aasta jooksul tohutult lõhilaste ala juurde tulnud. Kaili Viilma selgitas, et elupaiku peab taastama veel, sest Saesaare pais on elupaiga peal ja pais on viimane oluline rändetakistus ülevoolu liikujatele.
  8. Koosolekul osaleja selgitas, et koormus kaitsealal kevadel on suur, väikeste lastega suurt matka ei kannata ette võtta ning vee peal liikumisel on kõige väiksem mõju nt tallamisele. Viilma möönis, et tõepoolest selle võrra on tallamiskoormus väiksem, aga kui on ettevalmistatud rajad, s.h. hajutatult ka ülevoolu, läheb üha vähem inimesi radadelt kõrvale ning see tulebki ära planeerida. Ka 2015 Saesaare paisu likvideerimise eelprojektis oli kavandatud sildasid ja väiksemaid radu ning kui paljandid on sildade kaudu ligipääsetavad, saab hajutatult liikuda üleval või allpool Saesaaret. Kui turismiteenus arendatakse välja selliselt, et see loodusesse ei sobi ja loodust liigselt koormab, siis on inimene vea teinud, mitte loodus.
  9. Päringule vaadete avamise kohta Natura alal selgitas Kaili Viilma, et vaateid saab alla lastud paisjärve alal säilitada ja kujundada, kui tahta paisjärve alal säilitada avatuid vaateid, siis see tähendaks ca 40 ha suurust pool-loodusliku ala hooldamist, mida tehakse paljudel Natura aladel ja kaitsealadel ning see on elustikule väga paljudes kohtades sobinud.
  10. Koosolekul osaleja märkis, et paisjärve soe vesi ka soodustab vetikate kasvu, järv kasvab kinni, puud on vette langenud ning paadiga ei ole võimalik sõita ja ka Lonny ei pruugi enam sõita, sest Koopa kalju juures kasvab kinni. Kaili Viilma selgitas, et paisjärved kasvavadki setete kogunemise tõttu kinni, see on loomulik protsess, see ei ole ajutine ja mitte ainult Kiidjärve paisutuse likvideerimise tõttu, vooluveekogu aga puhastab end ise.
  11. Koosolekul tuli arutlusele ka paljandite staatus. Paljandite mattumine ja taimestumine on seisuveekogude ääres ootuspärane, paljandeid puhastavad vooluveekogud, jalameilt kannavad vesi ja vool setteid minema.
  12. Koosolekul osalejate vahel puhkes vaidlus, et kala ei kogune kudeajal paisu alla, kuna röövpüüdjaid ei ole nähtud. Keskkonnaamet usaldab kalastiku uuringuid kalade olukorra kohta, milles ei ole põhjust kahelda.
  13. Koosolekul osaleja märkis, et kui riik on otsustanud, et tuleb toetada taastuvenergiat, miks on Keskkonnaamet see, kes teisiti arvab. Kaili Viilma selgitas, et ka Keskkonnaamet on riigi esindaja ja toetamine ei ole antud juhul õige, kuna keskkonnakahju on suur, mida ei olda valmis maksma. Rohetoetused on Saesaare hüdroenergia äritulust pool, lähtuvalt riigile esitatud hinnaküsimisest ei olda kalapääsu rajamiseks minevaid kulude kohustust ettevõtte poolt valmis kandma ehk oma kuluks lugema, paisutuse likvideerimine on riigile seega pikas perspektiivis kõige jätkusuutlikum. Ükski hüve ei ole õigustatud, kui selle keskkonnakahju hind on nii kallis, et me ei ole seda valmis maksma.
  14. Kaili Viilma päris, kas turismiettevõtjad on valmis kinni maksma paisu remondi, paisjärve puhastamise oma ärituludest, kas äri on veel kasumlik, kui peab katma saastaja maksab printsiibist lähtudes paisjärve säilitamise kulud? Vastati, et on moodustatud MTÜ Taevaskoja-Kiidjärve puhkeala, mille eesmärk selle piirkonna turismi arendamine selle kõige paremas mõttes.
  15. Kaili Viilma selgitas lõpetuseks, et Keskkonnaamet on kohtulahendite ootuses, seni ei muutu midagi. Halduskohus on kalapääsu detailplaneeringu vaidluses leidnud, et fiktiivse kalapääsu nõude täitmine, mis eesmärki ei täida ja jõelise elupaiga kvaliteeti ei paranda, ei ole põhjendatud. Teises kohtuvaidluses keskkonnaloa andmata ja pikendamata jätmise osas on rakendunud esialgne õiguskaitse ja keskkonnaload on pikendatud ning uue loa taotluse menetlus ning RMK paisutuse likvideerimise menetlus on peatatud kuni kohtuvaidluse lõpuni, kuid mitte kauemaks kui 01.01.2027. Paisutuse likvideerimise menetlus on eraldi menetlus, seni aktiivset tegevust ei toimu.
  16. Ettekande lõpus sai sõna Kiidjärve külavanem Lennart Liba, kes tundis huvi paisutuse likvideerimise maksumuse kohta, projektide ja planeeringute ning mõjude hindamise kohta ja avaldas arvamust, et protsess võib kesta veel aastaid. Selgitati, et paisutuse likvideerimise taotlus on esitatud RMK poolt ja Keskkonnaamet on lubade menetleja ja otsustaja KeHJS mõistes. Külavanema sõnutsi on erinevad arvamused nii neil kes paisjärve likvideerimise vastu kui poolt. Päringule Kiidjärve Veski paisu likvideerimise negatiivsete ilmingute osas lisaks sette teemale vastas külavanem, et joogiveekaevudes ei ole vett,  osas on tulnud ette vajadust mitmeid kordi süvendada, lahendus oleks ilmselt puurkaev ja veevärk. Külavanem märkis, et Põlvamaa omavalitsuste liit, kuhu kuuluvad Räpina, Kanepi ja Põlva vald, toetavad uuringuid ja ei ole nõus kergekäeliselt Saesaare paisu maha võtma.
  17. Sõna võttis ka Põlva valla abivallavanem Arne Tilk, soovides mitte minna isiklikuks ja mitte süüdistada Taevaskoja külavanemat antud koosoleku kokkukutsumises ja erapoolikuses. Ka valla poolt oli huvi koosolek kokku kutsuda ning oli kokkulepe, et kui Keskkonnaametil on selge seisukoht välja kujunenud, siis ka kokkusaamine kokku lepitakse, aga seni, kui kohtuotsuseid ei ole ei saa seisukohti lõplikuks lugeda. Protsess on kestnud üle 12 aasta, igaühel on oma arvamus nii paisjärve säilitamise kui ka jõe taastamise pooldajatel.
  18. Lisaks sai sõna ka Nikolai Laanetu, kes rääkis paisjärvede olulisusest, veekogude ökosüsteemidest, kobraste tegevusest vooluveekogudel ja võldase seisukorrast väikestes ojades. Vooluhulgad on sesoonselt ümber jaotunud, tulevad ühel kindlal perioodil ära. Seega, mis kasu on suurte paisude allalaskmisel, mis on see looduslik väärtus emotsionaalses rahalises vääringus? Kas eurodirektiivi täitmine või meie loodusele heategu. Kaili Viilma selgitas, et meil on mitmeid häid näiteid nii maailmast kui Eestist (Sindi näide) jõgede seisundi parandamisest ja elurikkuse taastamisest.
  19. Kohalik elanik Lauri Leppik, kes Taevaskojal viimased 15 aastat, on tegelenud viimasel ajal palju küla ajaloo uurimisega, märkis, et pärast Saesaare HEJ rajamist juba 1967-68 aastatel võtsid Botaanikainstituut ja Erik Kumari ette katse pais likvideerida. Projekti nimeks oli Ahja jõe loodusliku ilme taastamine. Ajaloolises tagasivaates on praegu tegemist nn kordusetendusega, mis juba kirja pandud 1968. aastal. Tolleaegsest debatist mõned faktid, ka siis oli küsimus, kas ala metsastada või jätta looduse hooleks, siis Kumari arvas, et võiks metsastada. Kumaril oli peaaegu nõusolekud saadud kõrgemalt nii Teaduste Akadeemiast kui Liidu Akadeemiast, kuid Põlva Täitevkomitee oli vastu koos looduskaitse osade isikutega ja asi sumbus. Kui see protsess oleks olnud edukas, oleksime täna teises situatsioonis.
  20. Leevijõe külast Paavo Kõiv olles näinud ka paisjärvede püstitamist, tõstatas küsimuse, kas lähima 100 või 50 km raadiuses on lähim HEJ või on Saesaare ainulaadne. Selgitati, et töötavad on Leevaku, Leevi jt. Kui on ka teisi HEJ, kus saab lastele jt tutvustada energia muundumist teiseks, võib tema hinnangul Saesaare paisu ka alla lasta.
  21. Taevaskoja külavanem Ahti Bleive kohaliku elanikuna märkis kokkuvõtteks, et paljandid on hävimas ning protsess on hakanud kiirenema, varinguid on üha enam. Kivipalu paljand on aastate jooksul järjest hullemaks läinud, suvel seda paljandit peaaegu ei näegi. See, mis on meile oluline, on paljandid, ja kui 50 või 100 aasta pärast ei ole paljandeid, pole ka järv enam midagi väärt. Haavassaare paljandit enam pole, järvega hävib palju looduslähedast vaatamisväärtust. Lisaks kallaste kinnikasvamine, sest kalamehed kurdavad, et pole enam võimalik püüda kala kohtadest, kus varem kala püüti. Külavanem kutsus neid, kel oma arvamus ühelt või teiselt poolt, sagedamini käima kohapeal ja tutvuma tegeliku olukorraga.
  22. Kaili Viilma selgitas lõpetuseks, et EL Rootsi eesistumise ajal on kohe kinnitamisel nn looduse taastamise määrus, mis kohustab kahe aasta jooksul kehtestamise hetkest, mis eeldatavasti juhtub 2023. a esimesel poolaastal, peab riik koostama riikliku looduse taastamise kava, millega nähakse ette väga suurtel pindaladel ulatuslikult degradeerunud ja kahjustunud koosluste taastamine. Ahja jõegi Saesaarel loetakse degradeerunud ja kahjustunud jõeks paisu pärast, mille tõttu eurokriteeriumite järgi loetakse see ebasoodsas seisundis olevaks. Eestil on direktiivist ja veemajanduskavast tulenevad veemajanduseesmärgid ja Natura eesmärgid tagada sh elupaikade sidusus, ka liivakivipaljandid on kaitse eesmärgiks elupaigatüübina, mida Euroopas ei ole palju ning riigil on vastutus nende kaitse eest. Isegi kui riik taotleks erandit, peab see olema sisustatud ning selleks on kindlad kriteeriumid, kuidas seda taotleda, see ei ole kohaliku omavalitsuse ega Keskkonnaameti otsustada. Lõpetuseks, Keskkonnaametil ei ole hetkel laual ühtegi dokumenti, mille alusel midagi otsustada, vaid oleme kohtuvaidlustes, milles on Keskkonnaamet ametlikud seisukohad edastanud, antud juhul anti koosolekul kiire ülevaade paisutamise likvideerimise poolt ja vastuargumentidest.
  23. Arvo Järvet küsis, millest tulenevalt on Euroopa keskkonnaeesmärgiks Saesaare jõelise elupaiga taastamine, kas loodusdirektiivist või millestki muust. Kaili Viilma selgitas, et see tuleneb loodusdirektiivist, riik on need kohustused võtnud. Saesaare on loodusala, kus kaitstakse elupaigatüüpe. Arvo Järvet selgitas täiendavalt, et kuna Saesaare pais ja paisjärv on olnud olemas enne 2004. aastal Eesti EL ühinemist, millega tulid kaasa Natura alade kohustused, siis Hellenurme kaasuses tuli otsus, milles kohus hindas, et mõju tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju lähtudes sellest, mis on muutunud pärast Natura kaitse alla võtmist, seega ei tule antud juhul kõne alla see, mis tehti varem. Pärast Natura kaitse alla võtmist ei ole midagi paisutamise ega elektri tootmisega muutunud. Kaili Viilma selgitas, et viidatud Hellenurme kohtuvaidlus ei olnud selle üle, kas paisutajal on kohustus parandada olukorda paisul, vaid selles, kes hindab Natura mõjusid. Kohtu hinnangul on tagantjärele hindamise kohustus Keskkonnaametil. Ka jätkuvate tegevuste puhul, kui ilmneb, et neil on negatiivne mõju ja on vaja taotleda uut tegevusluba, siis uue loa väljastamisel tuleb Natura mõjusid hinnata. Otsuses pole sõnagagi mainitud, et keskkonnamõjud võivad jätkuda sama negatiivselt kui varem.
 
 
Koostaja: Meelis Järvemägi
LEADER projekti eesmärgiks on Taevaskoja külakeskuse teisel korrusel asuvate ruumide renoveerimine. Projekti abiga renoveeriti, käsitöötuba, käsitöötoa abiruum ja köök. Soetati ka köögile ja käsitöötoale vajalik mööbel. Projekti viis ellu MTÜ Taevaskoja.
Projekt "Taevaskoja külakeskuse varustamine kriisiks vajalike vahenditega" -toetab SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital. 2023 ja 2024 voorud.
 
Self guided audio tour app image