Käesolev pöördumine on ajendatud viimasel ajal Saesaare paisjärve/Ahja jõe ürgoru tuleviku teemal taas aktiviseerunud diskussioonist. Teema on kahtlematult oluline kõigile Taevaskoja piirkonna (sh. Valgesoo, Kiidjärve, Valgemetsa ja Taevaskoja külad) elanikele ja ükskõikseks ei jäta see praktiliselt kedagi. Paisjärve tuleviku osas on erinevatel tasanditel ja kogukondades vahelduva intensiivsusega arutletud juba alates selle valmimisest aastal 1952. Alates aastast 2008, mil jõustus Veeseaduse muutmise seadus, muutus teema veelgi aktuaalsemaks. Sel korral (2022 aasta lõpp) on teema taas rohkem esile tõusnud seetõttu, et Keskkonnaamet on otsustanud keelduda vee erikasutusloa andmisest AS Generaatorile.
Paisjärve tulevikuga seonduvalt põimuvad kohalikel elanikel omavahel tihedalt emotsionaalsed mälestused, keskkonnateadlikkus või selle puudumine, mitmesugused ettekujutused paisjärve likvideerimise tulemusest, ja väikesel grupil ka ärihuvid. Seetõttu on seisukohad ja arvamused selle kohta, milline peaks olema paisjärve tulevik väga erinevad. Paljudel juhtudel on inimeste arvamuse kujunemise aluseks emotsionaalne suhe paisjärvega ja selge ettekujutuse ja teadmise puudumine sellest, milliseks kujuneks Ahja jõe ürgorg siis kui paisutus likvideerida. Sageli levib ja levitatakse väärinfot ja võimendatakse teatud aspekte eelkõige paisutuse likvideerimise tagajärgede kohta.
Enamlevinud argumendid paisjärve likvideerimise vastu on alljärgnevad.
Paisutuse likvideerimisel jääb järvest vabanevale alale aastakümneteks mudaväli, nõgesed, võsa jne.
Paisutuse likvideerimisel kaovad avarad vaated, mida saab praegu näha paisjärve kallastelt.
Paisutuse likvideerimisel muutub Ahja jõgi lõigus Kiidjärve – Saesaare paatidega, kanuudega, SUP laudadega ja parvlaevaga Lonny mitteläbitavaks.
Paisutuse likvideerimisel on märkimisväärne negatiivne mõju kohalikule ettevõtlusele. Hüdroelektrijaam lõpetab töö. Kahju kannatavad veematkade korraldajad.
Paisutuse likvideerimine jätab kuivaks mitmed järve ümbrusesse paisutamise järgselt rajatud kaevud.
Paisutuse likvideerimisel kaob vee pinnalt peegelduvate liivakivipaljanditega unikaalne järv. Kaob ujumisvõimalus.
Paisutuse likvideerimisel jäävad järve kogunenud setted ja muda pikaks ajaks jõge reostama.
Paisu likvideerimine mõjutab oluliselt ja pigem negatiivselt Ahja jõe kalastikku. Hävivad paljud praegu paisjärves elavad kalaliigid ja nende asemel paremad elutingimused saavad kaitsealused liigid on vähetuntud/väheolulised.
Paisjärve likvideerimise poolt on enamlevinud argumendid alljärgnevad.
Paisu likvideerimine annab võimaluse rohkem hajutada turismist tulenevat koormust Väikesele ja Suurele Taevaskojale. Turistidel avaneb võimalus liikuda Saesaarest ka ülesvoolu mööda lauskjamat jõe orgu.
Paisu likvideerimisel vabanev pind metsastatakse (RMK on seda kinnitanud) ja paljandeid on võimalik ka jalgsimatkajatel lähemalt näha.
Paisu likvideerimine toob piirkonda rohkem külastajaid, sest avanevad uued ja huvipakkuvad matkarajad. Majutusettevõtete klientide arv suureneb ja matkakorraldajatel avanevad uued võimalused, sest paisu kadumisel avaneb uus ja huvitav kärestikuline jõelõik, mida saab kasutada veematkadeks kanuude ja kajakkidega.
Paisu likvideerimisel saavad taas nähtavaks mitmed allikad, mis on praegu järve põhjas nö. peidus. Neid on erinevatel andmetel 5-15.
Juhul, kui paisu mitte likvideerida, hävivad praegu paisjärve kallastel asuvad veel alles olevad paljandid. See on aeglane protsess kuid mitmed kohalikud elanikud on seda aastakümnete jooksul märganud. Nii nagu kõik paljandid, varisevad aeg-ajalt ka paisjärve ääres asuvad paljandid. Kuivõrd paisjärves on vool minimaalne, siis varisenud pinnas jääb paigale. Peale paari-kolme samas kohas toimunud varingut kattub see osa taimestikuga ja paljand on sisuliselt jäädavalt nö. peitunud. Kui paisjärv likvideerida, siis hakkab jõe ääres asuvaid paljandeid puhastama taas vooluvesi. Taastub looduslik protsess. Tõenäoliselt on vajalik loodusliku protsessi kiiremaks taastamiseks paljandite ette varisenud pinnas ka teisaldada.
Paisu likvideerimisel mitmed praeguseks ajaks juba hävinud - osaliselt vee all ja osaliselt taimestikuga kaetud paljandid taastuvad ajapikku. Näiteks Haavassaare paljand.
Juhul kui paisu mitte likvideerida toimub paisjärves järve äärte järkjärguline kinni kasvamine. Esimeses järjekorras toimub taimestiku kasv järve madalates osades. See protsess on aeglane, kuid samuti kohalike elanike poolt aastakümnete jooksul märgatud.
Paisu likvideerimine tagab parimal moel kalade läbipääsu ja kalastiku osas taastub algne looduslik olukord.
Mitmed eelpool toodud poolt- ja vastuargumendid on oletuslikud arvamused ja tegelik tulemus/tagajärg pole teada. Arvamuste ja seisukohtade erinevust näitab ilmekalt ka see, et kodanikualgatuse korras on loodud kohalike elanike poolt spetsiaalselt üks näoleht paisutuse likvideerimise poolt (https://www.facebook.com/Ahjajoeyrgorukaitseks) ja teiselt poolt näolehe grupp paisu kaitseks (https://www.facebook.com/groups/138688796514964). Lisaks kajastatakse suhteliselt sageli teemat ka Taevaskoja küla näolehel (https://www.facebook.com/taevaskojakodu/). Väga selgelt on olnud nii varem kui praegu aktiivsemaks pooleks paisjärve pooldajad ja seda eelkõige ärihuvide tõttu. Samas on teiselt poolt olemas arvestatav arv kohalikke elanikke, kes pooldavad loodusliku olukorra taastamist st. paisjärve likvideerimist.
Suur enamus kohalikke elanikke on aga ühel meelel selles, et kui paisjärv likvideeritakse, siis sellele peab eelnema põhjalik ja kõiki erinevaid aspekte arvesse võttev uuringute ja projekteerimise etapp. Samuti peavad olemas olema piisavad rahalised vahendid selleks, et kogu projekt kvaliteetselt ellu viia.
Kuivõrd eelpoolmainitud oletuslikud poolt- ja vastuargumendid tekitavad arusaamatusi ja sageli väärinfo levikut, teen ettepaneku Keskkonnaameti eestvõtmisel korraldada Taevaskojas või Põlvas infokoosolek, kus oma ala eksperdid annaks taas ülevaate paisjärve võimaliku likvideerimise protsessist ja võimalikust tulemusest vähemalt selles osas, mis hetkeks on teada. Lisaks võiks paisjärve võimaliku likvideerimise teemal välja anda infomaterjalid, mis annaks lihtsad vastused enamlevinud küsimustele ja aitaks kohalikel elanikel vahet teha tegelikel probleemidel ja kuulujuttudel.
LEADER projekti eesmärgiks on Taevaskoja külakeskuse teisel korrusel asuvate ruumide renoveerimine. Projekti abiga renoveeriti, käsitöötuba, käsitöötoa abiruum ja köök. Soetati ka köögile ja käsitöötoale vajalik mööbel. Projekti viis ellu MTÜ Taevaskoja.
Projekt "Taevaskoja külakeskuse varustamine kriisiks vajalike vahenditega" -toetab SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital. 2023 ja 2024 voorud.
