Taevaskoja küla tekkis olulises osas tänu Tartu-Petseri raudtee (valmimisaasta 1931) ehitusele. Piirkond oli asustatud ka juba varem, kuid tegemist oli vaid hajutatult asuvate taludega. Raudtee rajamisega koos rajati ka maantee, mis ühendab looduskaitseala ja Taevaskoja raudteejaama Tartu-Põlva maanteega. Enne teist maailmasõda ehitati piirkonda 14 hoonet. Põhiliselt ehitati hooned suvilateks ja elamuteks, kus oli võimalik suvitajatele majutust pakkuda. Sellel perioodil ehitati ka praegune külakeskuse hoone. Taevaskojas tegutses juba enne teist maailmasõda 3 kauplust ja pagaritöökoda ning suveperioodil peeti kord nädalas turgu.
Peale teist maailmasõda paljud majad rekvireeriti ja kasutati erinevatel eesmärkidel – raamatukoguks, lastesanatooriumiks, algkooliks, korteriteks, sidekontoriks. Kärestikulisele Ahja jõele rajati hüdroelektrijaam, mis valmis 1952 aastal. Elektrijaama kõrval arenes välja elektrivõrkude ehitamise ja hooldamise Saesaare meistripunkt koos elektripostide immutamise tsehhiga, mis oli Eesti Energia Põlva tugipunkti eelkäijaks. Nimetatud ettevõttes oli kuni 30 töökohta. Elektrivõrkude meistripunktis oli kuuekümnendate algul välja ehitatud korralik klubihoone, kus peeti üritusi ja kolm korda nädalas oli kino. Siinkohal peab märkima, et kuuekümnendatel aastatel oli kultuuriline tegevus üle aegade kõrgel järjel, kui lisaks mees- ja naisansamblile ja väiksele näitemängutrupile tegutses aktiivselt instrumentaalansambel, nn. bigband. Nimetatud ansambel võitis tiitleid taidlusülevaatustel ja esinemiskutseid oli kogu vabariigist, isegi Tallinnast. Alates 1957 aastast tegutseb Taevaskoja külas raamatukogu. Raamatukogu toodi üle Valgesoo külast ja on asunud külas erinevates hoonetes.
Raudtee hooldajate kohalikus brigaadis oli pidev töö viiele inimesele.Taevaskojas tegutses pikka aega lastesanatoorium, mis oli kohapeal nii suurimaks tööandjaks, (50 töötajat) kui ka kultuuri arendajaks. Samuti tegutses Taevaskoja Algkool, milles õppisid nii kohalikud lapsed kui ka alates aastast 1969 lastesanatooriumis viibivad lapsed. Laste kopsutuberkuloosisanatooriumi asutamisest 1947.a. kuni reorganiseerimiseni, oli ravil viibivate laste jaoks sanatooriumis eraldi 8-klassiline kool.
Üheksakümnendate aastate alguses oli külas sotsiaalse olukorra madalseis. Tegevuse oli lõpetanud lastesanatoorium, elektrivõrkude teenindus oli täielikult üle viidud Põlvasse. Siseturism oli absoluutses madalseisus.Kaupluse sulges Põlva Tarbijate Ühistu. Tegutses ainult algkool viie õpilasega ja sidejaoskond. 2002.a. elavnenud külaliikumine Taevaskojas on aktiviseerinud elanikkonda osa võtma küla sotsiaal- ja majandusprobleemidele kaasa mõtlemisest ja lahendamisest.
|
