SAESAARE PAISJÄRV

Kajastame siin infot, mis puudutab Saesaare külaosa ja paisjärve ajalugu.

Saesaare
Saesaare asub haldusjaotuse järgi Põlva valla Taevaskoja küla territooriumil.
Saesaar oli jõesaar Ahja jõe kärestikulisel lõigul, umbes 5 meetrit lai ja 20 meetrit pikk. Elektrijaama rajamisega Ahja jõele mattus omaaegne Saesaar kruusakoormate alla, kuid andis nime edasi saare juurde ehitatud hüdroelektrijaamale ja tekkinud paisjärvele. Saesaare hüdroelektrijaam hakkas tööle 25. detsembril 1952, projekteeritud maksimumvõimsusega 193 kW.
Juba vähemalt 18. sajandi algusest oli tänapäevase Saesaare piirkonna maadel Ahja mõisa alla kuulunud Puiga talu. 20. sajandi keskpaigani oli Saesaare piirkond Tartumaa Ahja valla Valgesoo küla koosseisus. Nüüdne Saesaare bussipeatus asub endise Uue-Puiga talu maadel. Uue-Puiga pererahva tapsid 1948. aastal tallu tööle võetud Venemaalt pärit nn kotipoisid. Elektrijaama rajamise järel kujunes 1950. aastatel – nüüd juba Põlva rajooni Põlva külanõukogu koosseisus – siia Saesaare küla, kus asus Lõuna-Eesti Kõrgepinge Võrkude Võru võrgurajooni Saesaare meistripiirkonna keskus. Lisaks elektrijaama käitamisele ja hooldamisele tegeleti elektrivõrkude ehitamise ja elektripostide immutamisega. 1960. aastate alguses ehitati kontori- ja klubihoone, kus tegutses ka kino. Kui 1959. aastal oli Saesaare külas 13 elanikku, siis 1970. aastal oli elanikke juba 41. 1977. aastal liideti Saesaare küla raudteejaama piirkonnas kujunenud Taevaskoja asundusega ja tekkis Taevaskoja küla.
Kuidas aga Ahja jõel asunud Saesaar oma nime sai, selle kohta on erinevaid versioone. On arvatud, et kunagi asus siin saeveski. Sellise veski kohta pole siiski kirjalikke tõendeid ega ole seda näidatud ühelgi vanal kaardil. Küll aga on teada, et juba 17. sajandi lõpust elas Valgesoo külas Sae sugupuu. Põhjasõja järgse, 1721. aasta adramaarevisjoni järgi elas Valgesoo külas 6 taluperet, kelle seas oli kaks sellenimelist talupoega – Sahe Thomas ja Sahe Peedo. Tõenäoliselt ei ole see nimeline kokkulangevus juhuslik. Ka tänapäevaselt Eesti põhikaardilt leiab Saesaare paisu aluse jõelooke juures oleva tasandiku kohta nime Saeussaid ehk Sae õu. Vastaskaldal asuvat Savimäge on aga nimetatud ka Saemäeks.
Veejõul töötava elektri jõujaama rajamise plaani Saesaare juurde peeti juba 1930. aastatel. Sellest olid huvitatud mitmed ärimehed. 1936. aastal plaaniti korraldada jõeäärse tööstuskoha enampakkumine jõujaama rajamiseks, ent Tartu maavalitsus ja sotsiaalministeerium ei andnud selleks luba, kuivõrd 1935. aastal oli Taevaskoja piirkond võetud tervishoiu kaitse alla. Stalini aegne kogu maa elektrifitseerimise plaan pidas aga elektrit tervisest olulisemaks ning EW ajal plaanitud väikese paisu asemel rajati suur pais, millega tekkis enam kui 54 hektari suurune Saesaare paisjärv.
Saesaare parkla juurest saab siirduda mitmele matkarajale. Lõuna poole suundudes jõuab Emalätte ning Väikese ja Suure Taevaskojani, sealt edasi läheb rada Otteni ehk Valgesoo veskisillani. Suundudes põhja poole saab mööda jõe äärt matkata Kiidjärveni. Taevaskoja on eelkõige kuulus oma liivakivipaljandite poolest. Tuntuimad on Väike ja Suur Taevaskoda, kuid põhja poole jäävad veel sellised paed nagu Laaritsamägi, Mõsumägi, Kindapäkamägi, Oosemägi, Piirioidu pae, Palanumägi ja teised. Vooluvee ja kevadise suurvee mõju puudumise tõttu on enamuse paisjärve äärsete liivakivipaljandite ette tekkinud rusukalded, mis taimestuvad ja paljandid on oma endist hiilgust kaotamas.

Paisjärve tulevikuga seonduvalt põimuvad kohalikel elanikel omavahel tihedalt emotsionaalsed mälestused, keskkonnateadlikkus või selle puudumine, mitmesugused ettekujutused paisjärve likvideerimise tulemusest ja väikesel grupil ka ärihuvid. Seetõttu on seisukohad ja arvamused selle kohta, milline peaks olema paisjärve tulevik väga erinevad. Paljudel juhtudel on inimeste arvamuse kujunemise aluseks emotsionaalne suhe paisjärvega ja selge ettekujutuse ja teadmise puudumine sellest, milliseks kujuneks Ahja jõe ürgorg siis kui paisutus likvideerida.

Uputatud Taevaskojast

Dokumendid

Videod