UURING - SAESAARE PAISULE KALAPÄÄSUDE RAJAMISEST.
AHJA JÕEL SAESAARE PAISULE KALAPAASUDE RAJAMISEST.
EKSPERTHINNANG.
Tauno Jürgenstein, MSc
2013
Sisukord
1. Ahja joe kalastik...........................................................................................................................................3
2. Saesaare paisu moju vee]elustikule ....................................................................................................6
3. Voimalikud lahendused, soovitused ja hinnangud kalastiku aspektist............................11
3.1. Alternatiiv I, variant gkalalifth ....................................................................................................11
3.2. Alternatiiv I, variant gkamberkalapaash ................................................................................15
3.3. Alternatiiv I, variant glooduslahedane moodaviikpaash.................................................17
Allavoolupaas........................................................................................................................................19
HEJ veevott.............................................................................................................................................19
Kalatokked .............................................................................................................................................20
Kalapaasu vooluhulk..........................................................................................................................21
3.4. Kokkuvottev hinnang Alternatiiv I]le. ....................................................................................25
3.5. 0]alternatiiv .......................................................................................................................................27
Variant gPaisu likvideerimineh......................................................................................................28
Variant gPaisu likvideerimine koos Saesaare ja karestike taastamisegah ..................30
3.6 Kokkuvote . alternatiiv I ja 0]alternatiiv ...............................................................................31
4. Taevaskoja piirkonna kalamajanduslik vaartus.........................................................................33
Lopetuseks .............................................................................................................................................36
5. Kasutatud allikad......................................................................................................................................38
3
1. Ahja joe kalastik
Ahja jogi kuulub tervikuna loheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja1
ning Valgupera oja suudmest Tartu]Rapina maantee sillani Looduskaitseseaduse 51
loike 2 alusel kaitstavasse lohe, joeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis] ja elupaikade
nimistusse. Sellel loigul, millele jaavad ka Saesaare pais ja paisjarv, on loodusliku sangi,
veere.iimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud uksnes
juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvoimalusi.
Kirjandusest on teada soorsuu ojasilmu ja jargneva 29 kalaliigi esinemisest Ahja joes:
joeforell, harjus, haug, angerjas, sarg, teib, turb, sainas, roosarg, lepamaim, tougjas,
mudamaim, linask, runt, viidikas, tippviidikas, nurg, latikas, koger, hobekoger, trulling,
hink, vingerjas, luts, luukarits, koha, ahven, kiisk, voldas. Lisaks satub aeg]ajalt
kalakasvatustest ja .tiikidest jokke uksikuid vikerforelle. Joevahki on Ahjas ajalooliselt
esinenud rikkalikult, kuid vahikatku(]laadsed) juhtumid on populatsiooni korduvalt
havitanud. Taevaskoja umbrusest on teada 1980. aastate alguse vahkide korget
arvukust, mis ajapikku on pusivalt kahanenud. (Eesti joed 2001) Moodunud sajandi
esimesel poolel taheldati vahkide kadumist joest ka seoses palgiparvetusega
(Taevaskoda... 1940).
2004.a seirepuukidel registreeriti Ahja joes kokku 20 kalaliiki. Liigivaeseim oli
ulemjooksu Ropso ja liigirikkaimad joe alamjooksu loigud Taevaskojas ja Ahja]
Vanamoisas. Liikide esinemine on vaga tugevasti mojutatud paisudest ning joe
hudromorfoloogiast. 2004.a ja varasemate uuringute pohjal voib kogu joe ulatuses
levinuks pidada uksnes voldast, luukaritsat, haugi ja toenaoliselt ka ojasilmu. Joeforell
on levinud joe ulem] ning keskjooksul Ala]Vedelast kuni Kiidjarve paisuni ja
vahearvukalt ka Taevaskoja karestikel allpool Saesaare paisu. Harjuse leviala piirdub
suhteliselt kitsa loiguga joe keskjooksul . Aarna paisust Kiidjarve paisuni ning
Taevaskoja karestikega allpool Saesaare paisu. Lepamaim ja trulling on levinud joe
kesk] ja alamjooksul; esimene Aarna paisust allavoolu, teine Leevi joe suudmest
allavoolu. Karpkalalased (sarg, roosarg, teib, turb, sainas, mudamaim, viidikas,
tippviidikas, latikas, nurg) on levinud allpool Saesaare paisu, kuigi sarge ja voimalik, et
vahearvukalt ka viidikat ja monda muud liiki voib Ahja joe keskjooksule rannata mitme
paisjarvega Leevi joest. Sargi ja viidikaid voib esineda ka Ahja joe enda paisjarvedes.
Ahvena leviala jaab Saesaare paisust allavoolu, kuid joe ulem] ja keskjooksul esineb ta
praktiliselt koigis paisjarvedes ning kohati satub voi randab ta nendest ka jokke.
Pusivalt Ahja joe kesk] ning ulemjooks aga ahvenale elupaigaks ei sobi. Hink, luts ja
toenaoliselt ka vingerjas esinevad sobivates biotoopides joe kesk] ja alamjooksul
allpool Saesaare paisu. (Jogede... 2005)
Kalastiku liigilises koosseisus torkab silma haugi arvukuse suur koikumine eri aastatel.
1 Keskkonnaministri 09.10.2002. a maarus nr 58 Loheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate
veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenouded ning loheliste ja
karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad.
4
Selle toenaoliseks pohjuseks on periooditi ebasoodsad sigimistingimused, mida
voimendavad joel olevad arvukad paisud (randevoimaluste puudumine). Eeltoodut
kinnitab ka see, et enamasti esineb joe kesk] ning ulemjooksul haugi alati vahearvukalt
ning esinevad isendid on tihti koik uhest aastakaigust. Kalastiku elutingimustest, joe
hudromorfoloogilisest eriparast ja inimmojudest tulenevalt voib Ahja joe jagada
mitmeks erinevaks joeosaks, mille seisundit voib EL Veepoliitika raamdirektiivi
(2000/60/EU) pohimotetest lahtudes iseloomustada jargnevalt:
. Joe algus Erastvere jarve valjavoolust Valgupera oja suudmeni (2 km) pole
kalastikule elupaigaks. Tegemist on sirge kanaliga, kus pusiv veevool puudub.
. Ulemjooksul Valgupera oja suudmest kuni Leevi joe suudmeni (28 km) on seisund
vaga hea kuni rahuldav. Peamiseks probleemiks kalastikule on joel olevad paisud,
mis on kaotanud olulise osa joe parimatest looduslikest karestikest. Karestike
nappus on aga selles joeosas uheks peamiseks kalastikku limiteerivaks teguriks.
Lisaks isoleerivad paisud ja arvukad koprapaisud joe ulemjooksu forelliasurkonna
reaks vaikesteks ja norkadeks asurkondadeks, mis omakorda voimendab
negatiivseid mojutegureid.
. Leevi joe suudmest Kiidjarve paisuni (11 km) on seisund rahuldav. Seda joeosa voib
tuubilt pidada harjusejoeks, mis harilikult on liigirikkamaid biotoope.
Katsepuukidel on leitud aga uksnes uheksa tuubispetsiifilist liiki: ojasilm, joeforell,
lepamaim, trulling ja voldas, vahesel maaral ka harjust, haugi, luukaritsat ja
ahvenat. Samuti oli enamiku esinevate kalaliikide arvukus madal, harjuse puhul
registreeriti (2004) vaid uhe aastakaigu isendeid. Pohjuseks, miks rida liike Ahja
joe keskjooksul ulalpool Kiidjarve paisu puudub, on Saesaare ja Kiidjarve paisude
negatiivne moju. Paisud tokestavad sarje, turva, teivi, viidika, tippviidika, jt kalade
randetee joe alamjooksult keskjooksule, isoleeritult paisude vahel pole aga need
liigid Ahja joe keskjooksule pusima suutnud jaada. Samuti on harjuse ja joeforelli
parimad koelmu] ja noorjarkude kasvualad jaanud paisjarvede alla. Ilma peamiste
koelmualadeta ning isoleeritult ulejaanud joe asurkonnast ei ole voimalik ka nende
liikide arvukas esinemine.
. Kiidjarve paisust Saesaare paisuni (6 km) on tegemist oluliselt muudetud veekoguga .
siin laiub ulatuslik seisuveekogu, mille elustik, sh kalastik, erineb kardinaalselt
alguparasest looduslikust. Seire sellel joeosal puudub ning ka muid kalastikuuuringuid
seal seni tehtud pole.
. Saesaare paisust allavoolu jaavas joeosas (48 km) on kalastiku seisund hea. Selles
joeosas esinevad koik Ahja joes elunevad kalaliigid, seirepuukides on puudunud
vaid uksikud vanuseruhmad. Joeosa eriparaks on see, et kui joe ulem] ja keskjooks
on arvukate paisude ja koprapaisudega isoleeritud kumneteks luhikesteks
joeloikudeks, mille vahel kaladel liikumisvoimalused puuduvad, siis joe alamjooksul
randetokked puuduvad ulatuslikul alal Saesaare paisust allavoolu kuni joe
suudmeni valja. See lubab kalastikul sooritada sigimis], toitumis] ja
talvitumisrandeid ning kasutada optimaalselt olemasolevaid elupaiku. Selle tottu
jaavad nii looduslike kui inimtegevusest tingitud negatiivsete mojutegurite
tagajarjed luhiajaliseks ning kalastiku taastumine negatiivsete mojude toime jarel
on enamasti kiire. (Jogede... 2005)
5
Varskeimad teaduspuugi andmed Ahja joe kohta parinevad 2012.a]st, mil uuriti labi
neli joeloiku. Ulemjooksul hinnati kalastiku seisund heaks, keskjooksul Koorveres ehk
ulalpool Saesaare ja Kiidjarve paise kesiseks ning keskjooksul Otteni loigul ehk allpool
Saesaaret taas heaks. Sealjuures loeti ka ulemjooksu loikudes kalastiku seisund
arvukate paisude tottu ebastabiilseks ja ohustatuks. Koorvere loigu kalastiku kesise
seisundi pohjuseks loeti paisude tottu uhenduse puudumist alamjooksuga, mille tottu
peetakse joe keskjooksult havinuks mitmeid liike, sealhulgas turba, teibi ja tippviidikat.
Uldse tabati Koorverest seitset liiki kalu ja allpool paise Ottenilt vaatamata rasketele
puugioludele (korge veetase) ule kahe korra enam ehk 15 liiki.2 (Eesti riikliku... 2013).
Joes esinevaist liikidest on harjus (Thymallus thymallus) III kaitsekategooria liigina
kantud EL Loodusdirektiivi V lisasse ja margitud Eesti punases nimestikus ohualti
liigina. Tougjas (Aspius aspius) kuulub II kaitsekategooriasse (EL Loodusdirektiivi II ja
V lisa). Voldas (Cottus gobio), hink (Cobitis taenia) ja vingerjas (Misgurnus fossilis) on
Eestis III kaitsekategooria liikidena kantud EL Loodusdirektiivi II lisasse.
Kalamajanduslikult olulisimateks tuleb Ahja joel pidada harrastuskalastajaile
huvipakkuvaid liike . forelli, haugi, turba, teibi, sainast, sarge ja lutsu. Perspektiivis
(puugi legaliseerimisel) esmajoones veel harjust, kes on kogu oma leviala piires korgelt
hinnatud puugiobjekt lendongitsemisel ning samal pohimottel tougjat. Tougja
pusiasurkond jaab ka edaspidi toenaoliselt uksnas Ahja alamjooksule, ent kuna liigi
sigimine toimub karestikes, siis voib randeteede avamisel vahemalt Taevaskoja]
Koorvere loik osutuda tougjale vaga oluliseks taastootmisalaks. Angerja esinemine
jaab ilmselt pigem juhuslikuks olles soltuvuses asustamistsest Peipsi]Pihkva jarve
vesikonna jogedesse ja jarvedesse.
Okoloogilistelt tingimustelt kuulub Kagu]Eesti lavamaal voolav Ahja joe keskjooks
joeforelli]harjuse joe tuupi. Jogi on kalastiku liigirikkuselt vaga hinnatav ning
randetokete likvideerimisel ja kudealade taastamisel kalanduslikult vaga vaartuslik.
Indikaatorliikideks tuleb joes teadaolevalt esinevaist lugeda harjust, forelli, teibi, turba
ja voldast ning tuubiomasteks liikideks haugi, lutsu, sarge, sainast, viidikat ja trullingut.
2 Samas uuringus hinnati pohjaloomastikku kogu Ahja joes madalaimalt hindega gkesineh uksnes Kiidjarve
loigus, mille pohjuseks loeti paisutuse moju uuringualas.
6
2. Saesaare paisu moju vee]elustikule
Paisud mojutavad vee]elustiku mitmest aspektist, kusjuures valdavalt negatiivselt.
Esimene probleem seisneb rannete tokestamises, mistottu asurkonnad
fragmenteeritakse ja eraldatud populatsioonid voivad norgenede voi taiesti haabuda.
Sageli pole (isearanis, kui joele on ehitatud mitmeid paise) molemal pool paisu uhtviisi
piisavalt kas toitumis], talvitumis], sigimis] voi noorjarkude kasvualasid. Kalad
kogunevad randetakistuste taha intensiivsete toitumis] ja kuderannete perioodidel
vahel massiliselt, olles seal kergeks saagiks nii roovloomadele kui roovpuudjaile ja
saades ebaloomulikust tihedusest traumasid. Samuti puudub ulemisi joeloike
asustavail kaladel voimalus laskuda allavoolu sobivamatesse piirkondadesse toituma ja
talvituma.
Teine aspekt on okosusteemide muutmine . tuupilisest joelisest elukeskkonnast saab
ulalpool paisu jarveline ning sette akumuleerumise tottu ulatuslikule alale valdavalt
pehmepohjaline ja aeglase voi seisva vooluga piirkond. Joelised keskkonnad on
tunduvalt liigi] ja isendirikkamad neis leiduva suurema elupaigalise varieeruvuse tottu.
Samuti on pohjaloomastiku taksoni]rikkus ning isendiline ohtrus suurem kivistelkruusastel
kui pehmetel settepohjalistel aladel. Setete akumulatsioon ja aeglasem vool
soodustavad paisjarvede kinnikasvamist ja gaasireziimi ning muude vee]keemia
naitajate suuremat labiilsust, mis omakorda on ohuks kogu elustikule. Paisjarvedes
touseb aeglase veevahetuse ja paikesekiirgusele avatud laiema pinna tottu
veetemperatuur, mis muudab pinnapealsest kihist veevotul (ulevoolul) elutingimusi ka
allavoolu jaavas joeosas. Seda jaheda lembelistele liikidele (sh lohilased) ebasoodsas
suunas.
Paisjarve vaga aeglaselt liikuv, praktiliselt seisev vesi voib parssida kalade
randeinstinkti ja suunataju isegi siis, kui veehoidlasse on ule kalapaasu siiski joutud.
Seetottu on paisjarv taiendavaks takistuseks rannete toimimisele. Samuti on seisev
vesi omakorda takistuseks noorjarkude allavoolurandel pikendades randeaega ja
kandes kalu ebasobivatesse biotoopidesse, mille tottu vaheneb ellujaamus mitmete
tegurite koosmojul. Samal pohjusel hukkub ritraalset biotoopi eelistavaid
paisjarvedesse kantud pohjaselgrootuid. On hinnatud, et enam kui pool inimese
pohjustatud magevee kalaliikide kadumisest on otseselt joeliste elupaikade havitamise
tulemus labi uleujutamise, reservuaaride tekitamise, suvendamise ja kanaliseerimise
(Fish passes... 2002).
Kolmas aspekt seisneb joana langeva vee pohjustatavas atmosfaarigaaside
ulekullastuvuses vahetult paisualuses veesambas. Kui uldjuhul on suurem
hapnikusisaldus vees paljudele organismidele eluks soodne, siis lammastiku ja
argooniga ule kullastumine (juba alates 120%]st) voib pohjustada kaladel nn gaasimulli]
haigust (ingl k gasbubbledisease).
On naidatud, et pikemajaline viibimine
sellises keskkonnas tostab tunduvalt eri liikide kalade suremust.
Hudroelektrijaamadega (HEJ) paisudel ilmnevad veel nii monedki negatiivsed
7
nahtused, millest peamised on seotud kalu eksitavate vooluhulkadega ulesrandel,
suremusega turbiinide labimisel allarandel, vee kogumise eesmargil veetasemete
ebaloomuliku koigutamisega allavoolu jaavas joeosas, sh loodusliku sangiossa jaava
pidevalt vaga vaikese vooluhulgaga. Pohjalikumalt neid kaesolevas tood kasitletud ei
ole, kuna eesmark pole naidata HEJ kahjulikke mojusid, vaid leida vee]elustikule
sobivaid lahendusi kogu paisukompleksi pohjustatavate mojude vahenamiseks voi
likvideerimiseks.
Praeguses olukorras on Saesaare pais koigile kala] ja soorsuu liikidele pusivalt
uletamatu. Kalastiku uuringud on naidanud olulisi halbeid Ahja joe liigilises koosseisus
ja isendilises arvukuses, mille voib uheselt panna Saesaare ent ka teiste vaheldasemate
paisude arvele. Rannete tokestamisest olulisemaks voib pidada veehoidla
pohjustatud elupaikade kadu. Korge vaartusega elu] ja sigimispaikade ning
esteetiliselt vaga hinnatava loodusala asemel laiub harilik paisjarv, milliseid Eestis on
sadu. Maetud on Eesti oludes haruldase languga karestikuline joeloik, sobiv biotoop
Ahja vaartuslikeimale tuubispetsiifilistele, samuti kaitsealustele liikidele. Kuigi
teaduspuuke veehoidlas pole tehtud, voib harrastuskalastajate teadetele tuginedes
lugeda sealse kalastiku liigilist kooseisu meie olude levinuimaks . sarg, haug, ahven.
Seega on Saesaare pais avaldanud tugevat negatiivset moju Ahja joe kalastikule alates
selle loomisest ja see moju jatkub tanaselgi paeval. Kohaliku harrastuskalastaja K. Kitse
sonul, kelle suguvosa on polvkondi elanud ja kalastanud Valgemetsa kandis, on sealne
kalastiku olukord: gMasendav, kalale pole motet minnah. See on usna teravas vastuolus
tema sugulase maalikunstnik Elmar Kitse malestustega3, kes alates 1950.a Valgemetsas
elanuna, kirjeldab selle kandi toonast kalastikku kui gulikulluslikkuh ajani, mil (Rudolf
Sirge sonu kasutades) "Saesaare paisukokats ei olnud veel joge ara narrinud".
Informatsiooni, milline oli Ahja kalastiku olukord Saesaare paisu rajamise eel ja jarel,
saame ajaloolistest materjalidest enamgi. Koguteoses Taevaskoda ja Valgemetsa
(1940) leiab piirkonna . Koorvere sillast Valgesoo Otani (Otteni) veskini kalastiku
loetelu: forell (toona arvukaim puugikala, tana vahene), harjus (toona samuti arvukas),
turb, sarg, haug, runt, lepamaim, trulling, voldas, ojasilm, luts. Harvemini esinevatena
peamiselt veskitammide juures: teib, ahven, viidikas, kiisk. Kokku 15 liiki.
Uhed konekamad kunagiste olude kirjeldused on omaaegsete kultuuritegelastest
kalastajate kirja pandud lood. Kirjanik, loodusmees ja opetaja Albert Ivask kirjutab
koguteoses Ongemees kalavetel4 maalikunstnikust, samuti kirjanikust ja pedagoogist
Jaan Vahtrast, kes just kuulsal Saesaare karestikul aastaid edukalt forelli harjust ja
turba puudis. Ivaski teine lugu samas raagib Taevaskoja joe (Ahja Koorverest
Valgesooni) kunagisest suurest kalarikkusest . isearanis palju olnud harjust, aga ka
forelli, haugi, turba, lepamaimu, runti, viidikat jt. Loo lopuks jouab toonane
uhiskonnategelane todemuseni: g...kuid karestikke ja Saesaart, seda koige kuulsamat
forellikarestike kaskaadi pole enam. Suur vagu on joest jarele jaanud karestike rea
3 Almanahh Ongemees kalavetel I, Tln, 1957.
4 Eesti NSV kalasportlaste II koguteos, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960.
8
asemel. (...) Saesaare seisva veega basseinist ei ole aga kedagi kuulnud enam forelli
saavat. Bassein ise on tais igasugust rampsu: endise joekalda vosajaanuseid, kande ja
tuvesid, endiste karestike kive ja varisenud kaljulahmakaid. (...) ...annaksin oma taie
panuse selleks, et taastada uks looduslikult kaunimaid kohti meie kodumaal:
Taevaskoja jogi . Ahja jogi Kiidjarvest Taevaskojani.h
20. sajandi esimesel poolel oli vesi Taevaskojas gklaasselge ja pohjani labipaistevh,
gsuvel soojendab aga paike vee madalal liivasel ja kaljusel pohjal kuni 18]19o soojaksh
(Taevaskoda...1940). Seevastu praegusaegsetest uuringutest voib lugeda, et suvel
juulikuus oli vesi Taevaskoja loigus gnorgalt hagune ja kollaka varvusegah ning samas
ja allpool parajaveeline 19,1]20,6oC (Eesti Joed 2001, Eesti riikliku... 2013). Viimase
allika kohaselt oli paisutuse moju all olevas seireloigus ka lahustunud hapniku sisaldus
margatavalt vaiksem (7mg/l, 72% kullastusest) kui ulejaanutes (8,5]11,1 mg/l, 94]
105%).
Saesaare paisjarve ja paisu tottu on radikaalselt muudetud ca 6 km urgilmelist ja meie
oludes erakordselt vaartuslikku karestikulist, esteetiliselt kaunite liivakivipaljanditega
Ahja joge ulalpool paisu harilikuks veehoidlaks ning allpool paisu kividest puhastatud
kanaliks. Rikutud ja paisu alla maetud joeloiku vois kunagi pidada uheks koige
silmapaistvamaks ja hinnatavamaks nii Ahja joel kui kogu Eesti kontekstis, millest tana
on alles uksnes luhike jupp Vaikese ja Suure Taevaskoja umbruses. Kullap voiks see
teadmine tana, 60 aastat peale Saesaare paisu valmimist kergesti hakata unustuse
holma vajuma. Onneks on aga olemas teeneka looduseuurija Eerik Kumari poolt 1968.a
valja antud bro.uur gAhja joe urgorgh, mis suure uksikasjalikkuse ja detailirohkusega
kirjeldab Eesti kauneima Saesaare karestiku ja kogu urgoru loodust enne ja parast HEJ
rajamist (Kumari 1968). Autor julgeb siinkohal soovitada seda lektuuri koigile, kes
uhel voi teisel pohjusel Ahja ja Saesaare vastu huvi tunnevad. Toon siinkohal ara vaid
moned faktid ja kirjeldused, mis parinevad selle suure loodusmehe sulest.
gKiidjarve maantesilla ja Suure Taevaskoja kalju vaheline 7 km pikkune Ahja joe urgoru
osa oli kuni Saesaare paisjarve moodustamiseni Eesti ilusaim joeorg. Voolates
puutumatu looduse rupes (...) poliste okasmetsade keskel, loigates oru porkeveerul
rohkeid (Kiidjare maantesillast kuni Suure Taevaskojani kokku 28) korgeid devoni
liivakivi kaljusid ning moodustades orupohja suure languse ning kividerohkuse tottu
arvukaid kohisevaid karestikke oli Ahja jogi selles osas toeline gmaestikujogih. (...)
Samuti oli Kiidjarve . Taevaskoja vahel joeorus mitmel pool naha terrasse, millest
enamik on nuud vee all. Ka koik madalamad paljandid (kokku 10) on veehoidla pohjas.
Ule paisjarve veepinna tousevad praegu vaid korgemad paljandid, kokku 18. Koik see
takistab suuresti kaljude maastikulise moju esilepaasemist.h
gEesti suurimaks ja kaunimaks karestikuks oli kuni 1951. aastani Ahja joel
Taevaskojas, Vaikese Taevaskoja kaljust pool kilomeetrit ulesvoolu kohisenud
Saesaare karestik. See oli tukike toelist maestikujoge, mis oma urgse iluga uletas
tunduvalt teisi meie vabariigi karestikke. Lisaks sellele oli Saesaare karestik ainulaadse
teadusliku vaartusega. Selle karestiku ja Kiidjarve . Taevaskoja vahelise Ahja joe osa
kadu on kurvemaid peatukke meie looduskaitse ajaloos.h
9
Kumari refereerib ka H. Habermani uurimust (1934) pohjaloomadest: gSaesaare
karestiku ja teiste siinsete karestike selgrootud olid koik voolulembesed ja paljud neist
elutsesid uksnes karestikes. Leitud 75 loomaliigist vois ainult 18 liiki elutseda ka
vaiksema vooluga joeosades. (...) Paljud mainitud karestikuloomadest olid meie oludes
vaga haruldased . nende hulgas on tervelt 7 esmaleidu Eesti fauna jaoks.h
Paisu rajamisest: g1951. aasta kevadtalvel rajati lohkeaine abil koht Saesaare
hudrolektrijaama tammile. (...) Tammi ehituseks korjati kivid Saesaare karestikust. (...)
Jaanuaris ja veebruaris 1953 suvendati buldooseriga endise Saesaare karestiku
voolusang kanaliks, mille kaldale kuhjusid vormitud savi] ja kruusavallid, mis ei
taimestunud aastate valtel. (...) Meie vabariigi maastikukaunim ja uletamatu teadusliku
vaartusega karestik toodi ohvriks majanduslikele kaalutlustele, mis hiljem osutusid
luhinagelikuks.h
Paisjarvest: gKoos paisjarve moodustumisega kerkib kohe ka kusimus tema maastikku
kujundava tahtsuse kohta. Enne . metsade vahel looklev kaanuline kaljuderikas, osalt
karestikuline ja allikaterohke selgeveeline jogi, nuud . peaaegu seisva veega vordlemisi
lai veekogu, mis ulatub metsast metsani ja mille kallastel kerkivad otse veest uksikud
paljandid. Maastiku ilu seisukohalt on praegune paisjarv (...) midagi muud kui endine
Ahja jogi. Paisjarv paaseb mojule, kui teda vaadelda korgemalt . naiteks Laaritsamae,
Mosumaevoi Kivipalu mae harjalt. (...) Kuid kondides piki paisjarve veepiiri pikemat
maad voi aerutades temal paadiga, tundub ta olevat usnagi tavaline veekogu . nii nagu
paljud teisedki metsajarved. Endise Ahja joega oli lugu teisiti . kogu tema volu
seisneski just jalgsimatkas Kiidjarvelt Taevaskojani. Loputud metsaidullid, kohisevad
karestikud, vulisevad allikad, ootamatult maalilised vaated joekaanakutel, sagedased
tousud makke ja laskumised orgu muutsid selle teekonna toeliseks huvirannakuks,
mida tahtsid varsti korrata.h
Tahelepanuvaarne on, et juba sugaval noukogude ajal avaldasid inimesed Taevaskoja
kulalisteraamatus soovi urgoru taastamiseks. Kumari kirjutab: gKoige ulatuslikumad
neist [sissekannetest] on sooviavaldused, mis nouavad Saesaare hudroelektrijaama
(sellel puudub juba aastaid praktiline tahtsus) likvideerimist ja Taevaskoja]Kiidjarve
vahelise urgoru taastamist selle endises maastikulises ilus.h Ja jatkab teisal: gNeed
konkreetsed ettepanekud peegeldavad uhelt poolt rahva teadlikkuse kasvu, mis
tunnetab, et loodus ei ole ainult selleks, et teda majanduslikel eesmarkidel
ekspluateerida. Teiselt poolt valjendub neis ettepanekutes veendumus, et kui midagi
on halvasti tehtud, siis peab leidma ka majanduslikke vahendeid tehtud vea
likvideerimiseks. Nuud ongi algatatud projekt (Eesti NSV TA Looduskaitse Komisjon)
Saesaare hudroelektrijaama likvideerimiseks, paisjarve allalaskmiseks ja Ahja joe
urgoru Kiidjarve]Taevaskoja vahelise osa tagasikujundamiseks selliseks, nagu ta enne
oli. See koik nouab kulutusi, kuid uritus on seda vaart, et ta lopule viidaks.h
Ent Kumari polnud ainus tuntud ja lugupeetud inimene, kellele asi muret valmistas.
Pedagoog ja uhiskonnategelane Albert Ivask kirjutab5: gKui Saesaare, ainus saar]
5 "Ligi poolesajandiline tutvus", kogumikust "Rudolf Sirgega kalavetelh, Tln, 1974.
10
karestik Ahja joel, siiski juba oli ules kuntud, ulespaisutatud veed juba Kiidjarveni
ulatusid, forellid, harjused, turvad peaaegu havinud olid, parisin Rudolf Sirgelt, kust
saaks osta, laenata voi varastada uks tonn dunamiiti, Saesaare jaoks muidugi. Ta
muigas ja soovitas mul sama juttu raakida koikidele ministritele, kellega kokku juhtun.
Olen toepoolest raakinud sellest paarile ministrile, kuid nood polnud kahjuks asjaga
kursis ega suutnud head nou anda. Keegi "ulikompetentne" aga arvas vaga resoluutselt,
et paisjarve likvideerimine ei tulevat kone allagi, kuna seal olevat vaga tore paadiga
soita..."
Selle ajaloolise ent tanagi kehtiva ulevaate loppu jaab ule vaid nentida, toepoolest . kui
midagi on halvasti tehtud, siis peab leidma voimalusi tehtud vea likvideerimiseks. Ei
oska oelda, miks toonane Looduskaitse Komisjoni projekt ellu viimata jai, ent viga pole
hilja parandada nuudki.
11
3. Voimalikud lahendused, soovitused ja hinnangud
kalastiku aspektist
Kalastiku seisukohalt on alati koige parem lahendus paisutus likvideerida. Kui see pole
aga sotsiaalsetel, majanduslikel vm kaalutlustel voimalik, tuleb otsida alternatiive.
Kaesoleva KSH kontekstis on paisu mojude leevendamiseks/likvideerimiseks kasutusel
kaks alternatiivi: alternatiiv I, milleks on kalapaasu rajamine ja 0]alternatiiv.
Pohimottelisi lahendusvariante Saesaare paisu mojude leevendamiseks on I alternatiivi
puhul kolm: kalalift (edaspidi luhiduse huvides ka: lift), kamberkalapaas (kamber) ja
looduslahedane moodaviikpaas (looduslahedane). Viimane jaguneb vastavalt
voimalikele tehnilistele lahendustele omakorda kaheks A ja B. 0]alternatiiv on
keskkonnamoju hindamise moistes lahendus, mille korral sailitatakse olemasolev
olukord. Et see aga antud juhul ei lahenda probleemi ja pole alates 1.01.2013 enam
seaduslik, tahendab see automaatselt paisutuse likvideerimist ja sellisena seda
kaesolevas toos ka kasitletakse. 0]alternatiivi on voimalik lahendada kahel eri viisil
(oigemini erineva pohjalikkusega), milliseid on allpool vaadeldud kui variante: Paisu
likivideerimine ja Saesaare karestiku taastamine. Jargnevalt on analuusitud molemat
alternatiivi ja nende variante lahtuvalt mojust kalastikule ja muule vee]elustikule.
Kokkuvotvalt on alternatiivsete lahenduste mojude hinnang joe kalaliikidele toodud
tabelis 3 peatuki lopus.
3.1. Alternatiiv I, variant gkalalifth
Kalalifti toopohimote seisneb kalade peibutamises paisu alusel veevoolu abil
kambrisse, mis teatud intervallide jarel suletakse valtimaks kalade pogenemist ja
seejarel koos vee ning kaladega alumiset bjefist ulemisse tostetakse. Olenevalt
konstruktsioonist kalad kas kallatakse kambrist paisjarve voi avatakse luuk ja lastakse
neil vabalt sinna ujuda. Insenerburoo Urmas Nugin (IBUN) koostatud Saesaare kalalifti
eskiislahenduses (09.07.2011) avatakse liftikorvi luuk, misjarel lift tuhjeneb
veehoidlasse. Tegemist on elektri joul tootava automaatikaga varustatud seadeldisega,
mida kasutatakse isearanis vaga korgete paisudega jogedel, kus muud lahendused on
ebarealistlikud voi keskkonnast tingitud pohjustel mittekasutatavad. Eelkoige moeldud
kehvema ujumisvoimega ja/voi massrandel kalade aitamiseks ulesvoolu asuvate
koelmuteni. Lifti eriparaks on tootamine ainult uhel suunal . ulesvoolu. Allavoolu
randeks peab lifti ehitamisel rajama kaladele lisapaasu, mis ei vii labi HEJ
turbiinikanali(te).
Lifti rajamine on koige soodsam hudroenergia tootmise aspektist, kuna selle
toimimiseks vajaliku peibutusvoolu saab ara kasutada eelnevalt energia tootmiseks
ning jaama efektiivsus suureneb. Kaitamise elektrikulu on oluliselt vaiksem samas
ajavahemikus veevoolu poolt genereeritavast ja on seetottu majanduslikult soodne
elektritootjale. Pealegi on voimalik reguleerida, kui tihti lift tootsukleid teeb.
Maailmapraktikast on teada, et liftid opereerivad sageli vaid 2]3 korda oopaevas,
sagedasemad 0,5]6 korda tunnis. Lift on IBUN inseneride arvutuste kohaselt Saesaares
12
koige odavam kalapaasu variant.
Uldises plaanis vaadates ei sobi lift, kui vaga tehnokraatlik rajatis, antud
looduskeskkonda esteetilistel pohjustel. Samuti tuleb alati eelistada kalapaase, mis
toimivad isevoolselt voimaldades kaladel just neile sobival ajal rannata, mis ei vaja
markimisvaarset hooldust ega ole soltuvad energia], varuosade ega muust jooksvast
kulust ning millel pole voimalik katki mineku korral tootamast lakata.
Liigispetsiifiliselt vaadates pole Ahja joes prioriteetsete kalaliikide seas kuigi palju
massrandajaid (on moned tuubispetsiifilised karplased) ning on vaid uksikud norgema
ujumisvoimega liigid (voldas). Joeforell, harjus jt Ahja olulised liigid on valdavalt vaga
head ujujad, mida peegeldab ka nende elupaiga valik, kes massrandeid ei tee, kuigi
kudeperioodide eel teatavaid koondumisi esineb. Pigem otsivad need liigid sobivaid
alasid pikema perioodi valtel juba enne kudemist ja jaavad siis sobivate alade
lahedusse pidama. Massrandeid teevad nt Peipsist lahtuvad karplased, aga need pole
Ahjal prioriteet ja vaid osad neist (teib, turb, sainas ] samuti head ujujad) kuuluvad
sinna tuubispetsiifilisuse alusel.
Liftide efektiivsust on katsetega hinnatud kullalt madalaks (1]67%) ja soltuvaks
liikidest. Naiteks Brasiilias Mucuri joel labi viidud uurimus andis lifti efektiivuseks 66%
eri liikide loikes (selline osa joes elunevaist kaladest kasutas lifti), isendiliseks
efektiivsuseks kujunes aga vaid 7% randel olevaist ja 3,1% kohalikest liikidest
(Pompeu & Martinez 2007). Prantsusmaa Garonne joe lohede rande uuring andis selle
liigi puhul lifti too efektiivsuseks 47%, kusjuures mediaanvaartus rande pidurdumisele
oli 12,5 paeva, ulatudes pikimal juhul 80 paevani (Croze et al. 2008). Noonani (et al.
2011) analuusitud viimase poolsajandi 65 tood andsid liftide ja luuside keskmiseks
efektiivsuseks 32% lohilaste ja 11% teiste liikide puhul. Ameerika Uhendriikide HEJ]de
kalalfiftide uuring andis efektiivsuseks neil harvadel juhtudel, kui analuusiks oli
piisavalt andmeid 45]55% lohe puhul ja 57]67% joeheeringate (Alosa) puhul
(Evaluation... 2007).
Eri liikide erineva liftikasutamise edukuse pohjuseks on muuhulgas liikide erinev
voolukiiruse eelistus ja suutlikkus voolus pusida. Meie oludes, vajavad naiteks
karplased vaiksemat peibutusvoolu kui lohilased. Seega tuleb lift tehniliselt kujundada
vastavaks sihtliigi noudmistega. Samuti ei malda kalad pikalt oodata, millal lift neid
ules tostab. .otimaal labi viidud uuringu kohaselt jaavad nt lohed avatud lifti
keskmiselt vaid 1]2 minutiks (Forbes et al. 2000), Prantsusmaa uuringus oli
mediaanvaartus 4,5 minutit (Croze et al. 2008).
Lisaks esineb liftidel probleeme kalade vigastamisega ja tihedast kokkusurutusest
(tostetakse sageli uldse ilma veeta voi vahema veetasemega kui oli selles all joes)
tingitud stressiga . seda just massiliselt randavate liikide puhul. Vigastusi esineb ka
aeglasematel ujujatel ja pohjaeluviisiga liikidel. Uldjuhul jaab ainuuksi lifti enda
opereerimisest pohjustatud suremus alla 1% (Pompeu & Martinez 2007, Croze et al.
2008). Lift ei voimalda veeselgrootute (pohjaloomade) rannet. Kuna tegu on
mehaanilise seadmega, voib see (teoreetiliselt ja teadaolevalt ka praktiliselt) rikki
13
minna ja kui see juhtub aktiivsel randeperioodil on tagajarjed ettearvatavad. Lifti
opereerimisega kaasnevad kulud (nii kulumine, hooldusvajadus kui elekter) voivad
tekitada motivatsiooni seda mitte piisavalt sageli kaigus hoida.
Nagu margitud, on lifti puhul vaja lahendada allavoolu ranne. Voimalik on selleks luua
nt eraldi toru vms, ent loogiline on kasutada liigveelaset, mis tuleks vastavalt umber
ehitada, et kala ei prantsataks sellelt otse madala veega betoonpohjale voi ei paiskuks
hooga vastu voolurahustuskive voi barjaare]sambaid.6 Seega tahendab lifti lahendus, et
paris kogu veevoolu siiski HEJ kaudu suunata ei saa ja midagi peab pidevalt jaama
allavoolupaasule. Viimase leidmine voib veehoidla vaga aeglase voolu tottu olla
kaladele pigem juhuslikku laadi. Peamiselt voolu jargi orienteeruvana sailib kaladel
suur oht sattuda turbiinikanalisse, mille labimine tahendab olenevalt turbiini tuubist
markimisvaarset suremust (Larinier 2008). (vt ka pt Allavoolupaas)
IB Urmas Nugin eskiisprojekti (09.07.2013) pohjal asub lifti sissepaas parempoolse
joeharu vaskus servas liigveelaskmest ca 40 m kaugusel allavoolu. Lifti liigveelasule
lahemale viia ei saa selle konstruktsiooni tottu, mis arvestab voimalikult oru nolva pidi
liikumist. Kui konstruktsiooni muuta, saaks tuua lifti umbes 10 m liigvelaskmele
lahemale, kuid siis oleks lift veel vahem kohanduv maastikuga ja esmalt peaks
toimuma selle vertikaalne ulestoste. Kui rajatakse eskiisprojekti kohane maakividest
voolusuunaja, mis toob liigveelaskme vee lifti]poolse kalda juurde, lisatakse lifti
korvele trossidest kalatoke ja rajatakse liftist alamale joepohja suvend, mis lubab
kaladel piirkonnas varju leida ja pikemalt peatuda, pole konealuse kauguse
vahendamine olulist eelist andev ega seetottu vajalik.
Eskiisprojekti kohaselt saab lift tooks vajaliku vee paigaldatavalt lisaturbiinilt ja see
taidab uhtlasi sanitaarvooluhulga funktsiooni. Kogu sanitaarvooluhulgaks on Ahjal
Saesaare lavendis hinnatud 1,2 m3/s7. Lifti]variandi puhul voolaks kavakohaselt
0,31 m3/s ule liigveelaskme, mis taidab allavoolupaasu funktsiooni ja ulejaanud HEJ
kaudu. Turbiini (ja lifti) kaudu suubuv vooluhulk voib muutuda vahemikus 0,89]
1,2 m3/s (st vooluhulk joesangis 1,2]1,51 m3/s; sanitaarvool sellest 1,2 m3/s), mis
annab planeeritud mootmete (1,5x1 m) korral voolukiiruseks liftis 0,59]0,8 m/s. See
liigitub meil kasutatava skaala alusel kiireks (Eesti joed 2001), milles koik liigid ja igas
suuruses kalad ei suuda kuigi kaua pusida, goodatesh lifti minekut (Tudorache et al.
2008). Keskmistatult voib oelda, et 30 cm pikkune lohilane voiks pusida liftis kohal
ilma vahepeal rahulikuma voolu tsooni otsimata 0,6 m/s voolus ca 4,2 minutit ja
0,8 m/s voolus ca 2,5 minutit (Paulic & Delacy 1957 pohjal). Vaiksem kala luhemalt ja
suurem kala kauem. Karplased on reeglina kehvema ujumisvoimega ja sugukupsuse
saavutanud isendidki sageli luhemad (sarg, teib, turb, latikas jt). Seetottu voib lift
osutuda nii suuruste kui liikide osas selektiivseks, soosides paremaid ujujaid ja
suuremaid kehamootmeid.
Uldreeglina ei ole kalad suutelised ujuma kestvalt (st olenevalt liigist 20 sekundi . 200
6 Vt allavoolupaasust lahemalt pt Alternatiiv I, variant glooduslahedaneh.
7 Vt ka pt Kalapaasu vooluhulk.
14
minuti jooksul) kiirusega ule kolme kehapikkuse sekundis.8 See voib olla ka pohjuseks,
miks eelpool viidatud uuringutes ei jaanud kalad lifti kauaks ootele. Siit tulenevalt ei
tohiks lifti ooteaeg olla vaga pikk. Optimaalne voib olla vaiksema vooluhulga puhul 4 ja
suurema puhul 2 minutit, millele tuleb lisada grahunemiseh aeg, mis kulub lifti
saabumisega seotud hairingu (lainetus, helid) mojude hajumiseni. On selge, et osal
kaladel kulub saabunud liftiga harjumiseks ja sinna ujumiseks aega vahem ja teised on
gettevaatlikumadh. Optimaalset on voimatu teoreetiliselt arvutada. Seda saab maarata
katseliselt naiteks automaatika abil, mis fikseerib lifti teatavas ulatuses taitumuse.
Samas voib eeldada, et selle aja peale kui lift on maksimaalselt taitunud, on varasemad
tulijad pidevast voolus seismisest juba vasinud ja siirduvad vaiksemasse voolu ghinge
tombamah, ettevaatlikumad (harilikult vanemad isendid) pole veel aga lifti joudnud. Ka
see lifti eripara voib pohjustada selektiivsust, mis soosib teatud omadustega
geenikombinatsiooni. Viimane ei pruugi aga liigi, kui terviku seisukohast olla
eelistatuim. Optimaalseima ooteaja (maksimaalse kalade hulga) otsimisega loigatakse
ara aarmused, mis on iga populatsiooni elujoulise varieeruvuse ja ekstreemsete olude
uleelamiseks vajalikud.
Kokkuvottes ei saa kalalifti hinnata sobivaks lahenduseks kalade rande
tagamiseks Saesaare paisul ja kaaluda tuleb teisi alternatiive. Juhul, kui mingil
pohjusel siiski selle alternatiiviga edasi minnakse, on soovitused jargnevad:
1. Kuna lift sobib eelkoige massrandel kaladele, kelleks Ahjas on Peipsist kudema
tousvad karplased, on soovitatav leida lohilastele, kui Ahja prioriteetsetele liikidele
lisaks eraldi lahendus neile kohaldatud lisa]kalapaasu abil. Siinjuures ei saa
kompensatoorset asustamist kasutada taiendava lahendusena vaid uksnes kui
paisu tekitatavate kahjude huvitaist (vt ka pt 4).
2. Lifti tostete sagedus peaks olema vahemalt 4]6 korda tunnis, massrande perioodil
sagedasem. Tohusaima intervalli saab leida katseliselt. Vajadusel tuleb kasutada
lifti taitumist kaladega fikseerivat automaatikat, mis jalgib pidavalt kalade
lisandumist ja suurendab vajadusel tsuklite sagedust.
3. Peibutusvool peaks karplaste jaoks (vahemalt kevadisel massrandeperioodil
marts]mai) olema moodukas. Liftikambri voolukiirus oleks soovitatav mitte ule
0,3]0,4 m/s, et kalad suudaks piisavalt kaua lifti sulgemist goodatesh veevoolus
pusida.
4. Eelneva soovituse rakendamisel ei piisa lifti kaudu suunatavast veevoolust
tagamaks sangis okoloogilist miinimum vooluhulka ja selleks tuleb leida muid
lahendusi . kas liigveelaskme kaudu, kust toimub ka allaranne voi eraldi kalapaasu
voi molema kaudu.
8 Sellest suuremaid sprindikiirusi voivad kalad sailitada vastavalt luhemat aega, sageli vaid mone sekundi.
Pikajaline ujumine toimub nn ristlemiskiirusel, mis on toodud nn kestvast kiirusest vaiksem. Siinsed on no
keskmised vaartused . liigiti, kala suurusest ja vee temperatuurist soltuvalt esinevad koigis ujumiskiiruse
kategooriates olulised erinevused.
15
5. Lifti sulgemine peab olema lahendatud viisil, mis valistab kalade vigastamise. Lifti
ulemistes asendites olekul ei tohiks kaladel olla voimalik sattuda liftikambrisse,
kuhu nad voiks lifti naasmisel loksu jaada voi konstruktsioonide vahele muljutud
saada.
6. Lifti enda vored on soovitatav vaiksemootmeliste randajate tarvis teha kullalt
tihedad, vahemalt 14 kuni 18 mm (vt ka pt Kalatokked.)
3.2. Alternatiiv I, variant gkamberkalapaash
Kamberkalapaas ehk kalatrepp kujutab endast (harilikult) betoonist eri korgusega
kambreid, mille omadused on kullaltki hasti fuusikaliselt arvutatavad ja mootmed
tapselt projekteeritavad voimaldamaks eri liigist kaladel selle labimist. Kuigi kambrid
tehakse valdavalt uhesugused ja uhte mootu, projekteerides vee labilasud viisil, mis
voimaldab erineva voolukiirusega tsoone kambris, on siiski vajalikud suuremad nn
puhkekambrid. Neid, milles kala saab vasitavast pidevast ja jarsust tousust puhata
peab leiduma trepis iga vahemalt kahemeetrise horisontaalse tousu kohta. Saesaare
enam kui kaheksameetrine pais vajab trepi algamisel vahetult liigveelaskme alt neid
seega minimaalselt kolm.
Nagu lifti, nii tekivad ka betoonist kamberpaasu puhul esteetilised kusitavused selle
sobivuse kohta looduskeskkonda, isearanis maastikukaitsealale. Olemuslikult on tegu
looduslikust joest vaga erineva tehnilise rajatisega (sirge betoonsein, vorreldes joega
jarsult kitsenev ruum), mille puhul voib esineda kalade teatavat vastumeelsust ja
raskusi sisenemisel ja selles edasi liikumisel. Pohja karestamisel kruusa ja kividega,
laheb olukord paremaks. Nimetatud abinou tagab ka pohjaselgrootutele
randevoimalused. Voolukiirus ei tohi paasu uheski kambris ega avas kujuneda
suuremaks kui 2 m/s ja kambrite energiatihedus ei tohi tousta korgemale kui
150 W/m3 kohta (vaid hea ujumisvoimega lohilastel voib see olla kuni 200 W/m3).
Kalatreppi eelistatakse sageli selle vaikese ruuminoudluse parast ja seetottu, et seda on
lihtne projekteerida ja odavam ehitada, kui looduslahedast paasu. Oma toimivuselt on
kamberpaas oluliselt efektiivsem kui lift, ent on marksa sobivam tugevatele ujujatele
nagu lohilased. Noonan (et al. 2011) leidis 65 kalapaasu efektiivust uurinud tood
analuusides, et (Saesaardegi planeeritud) pilupaas on taganud lohilaste puhul
ulespaasu keskmiselt 53%, teistel kaladel keskmiselt 31%]le isendeist9. Kamberpaasu
efektiivsus oli seda suurem, mida vaiksem oli selle kalle, mida pikem see oli ja mida
suurem oli veekiirus selles. (Noonan et al. 2011) Kuigi suur vee kiirus uhes pika
kalapaasuga nouab suurt energiakulu ja seetottu vahendab paasu labimise efektiivsust,
on vee kiirusel oluline roll kalade peibutamisel paasu sisenema. Samuti aitab see
orienteeruda paljude erisuunaliste vooluvektorite olemasolul, mis koik toimivad
9 Pohja- ja pinnaavadega kalatrepp oli monevorra efektiivsem, vastavalt 71% lohilastest ja 41%-le
teistele liikidele, ent molemad kamberpaasu tuubid ilmnesid olevat ule kahe korra efektiivsemad
liftidest ja luusidest (Noonan et al. 2011).
16
suunastiimulitena ja desorienteerivad kalu.
Voolukiirusest eraldi teema on kamberpaasu vooluhulk. Harilikult ei saa seda
projekteerida kuigi suurde vahemikku, samas kui meie jogede suur] ja madalvee
vooluhulgad erinevad kumnetes kordades. Ahja joel ca 30 korda. Seega gkaobh madala
veega margatav/tuntav kalapaasu vooluhulk keskmisest suurema veeseisuga
liigveelaskme tulvas ja selle leidmine voib olla taas uksnes juhuslikku laadi. Saesaarde
planeeritava kolmanda turbiini paigaldamisel (projekteeritud vooluhulk 1,2 m2/s)
ulatub ka vaikeste ja keskmiste vooluhulkade puhul kalatrepi vooluhulk (250]400 l/s)
uksnes 14]19%]ni kogu sellest joeharust. See voib tuua Saesaares eriti teravalt esile
eelpoolviidatud paljude suunastiimulite probleemsuse. Olukorda leevendavana on
planeeritud suunata trepi juurde nii liigveelaskme (sh allavoolupaas) vesi, kui joe
vastaskaldalt sisse tulvav mitu korda suurema vooluhulgaga turbiinikambri vesi, kuid
need abinoud ei pruugi olla piisavad. Vaja on valtida kolme erisuunalise veevoo
uhinemisel tekkivat eksitavat voolumustrit ja samuti peaks trepist valjuva voo kiirus
olema sel kohal kolmest suurim, ent samas mitte tokestavalt suur (soovitavalt 0,5]
1,5 m/s). Trepi vooluhulka oluliselt suurendamast takistab kamberpaasu vertikaalsete
seintega ristprofiil, millesse lihtsalt ei mahu palju vett. Samuti muutuvad vooluhulga
lisandumisel hudrodunaamilised tingimused, veesamba ohustatus ja pooriselisus
(kambri energiatihedus), mistottu paasu labitavus kalade poolt voib saada
raskendatud. Selle vahendamiseks tuleb vooluhulkasid paisul reguleerida. Siinjuures
tuleb juhtida tahelepanu, et liigne reguleerimisvoimalus kipub tekitama ahvatlust
madalveega vooluhulka liigselt HEJ kasuks reguleerida, mida on ajalooliselt Saesaarel
korduvalt toimunud (kuigi viimase vee erikasutusloa kehtivuse jooksul pole
Keskkonnainspektriooni kontrollaktide pohjal sellega probleeme olnud).
Toenaoliselt hakkaks trepp Saesaares toimima teatud ulatuses moningate veeseisude
puhul, ent selle probleemideks on vahene looduslikkus, joe loomuliku rutmiga mitte
uhtiv ning ulejaanud joega vorreldes vaike vooluhulk. Viimane omakorda raskendab
ajuti nii selle leidmist kui labimist. Tuleb rohutada, et kalade randeinstinkt sunnib neid
eelistama uldjuhul suurema vooluhulgaga teed ja teistesse sattumine on valdavalt
juhuslik ning proportsioonis vooluhulgaga. Lisaks on erinevatel liikidel (karplased vs
lohilased jne) erinevad voolukiiruste eelistused ja seetottu saab kamberpaasu rajade
efektiivsemalt, kui keskenduda vaid kitsalt monedele sarnase noudlusega liikidele.
Ahja vaga eripalgeline liigistik holmab aga enam kui 20 liiki, milles voib eristada 3]4
erineva ujumisvoimekuse, voolunoudluse ja kollektiivsusega gruppi. Kamberpaasu
kahjuks raagib olulisel maaral vaga suur korguste vahe (8 m), mis tuleb kaladel uletada
vordlemisi pikka (144 m) treppi mooda gronidesh. Puhkebasseinid kull aitavad selle
labitavusele kaasa, ent ei pruugi olla piisavad kindlustamaks enamuse trepisuu ules
leidnud kalade joudmise veehoidlasse. Sellise galpinismigah pidevalt rasketes
tingimustes suudab toime tulla uksnes piiratud hulk liike ja isendeid. On teada, et mida
rohkem suurt energiakulu noudvaid takistusi kalade randel ees on, seda vaiksem on
toenaosus, et nad koiki neid uletavad.
Ulaltoodust tulenevalt ei ole kamberpaas Saesaares kuigi hea lahendus.
17
Allavoolu randel saavad kalad kamberpaasu kull kasutada, ent peamine probleem on
selle, joe keskmisega vorreldes, vaike vooluhulk ja keeruline leidmine paisjarves, mis
jaab pigem juhuslikuks. Seetottu tuleb arvestada, et allavooluranne peab olema
voimalik liigveelaskme kaudu. Vt lahemalt pt Allavoolupaas.
Saesaare paisule projekteeritud pustpiludega kamberkalapaas (IBUN 09.07.2013) on
kavandatud koiki hudrotehnilisi ja elustiku noudeid silmas pidades arvestusega, et see
saaks voimalikult universaalselt toimiv. Siiski ei pruugi see eeltoodud asjaolude tottu
olla piisavalt tohus lahendus kalade randevoimaluse loomiseks. Hinnanguliselt voiks
see tagada mitte enam kui poolte (koigist) ulesvoolu randel olevate kalade raskustega
ulespaasu ja veehoidlasse joudmise. Allavoolu paas on tagatud monevorra paremini kui
lifti puhul, ent siin tuleb seda kasitleda kompleksselt kogu hudrosolme kontekstis,
mida on tehtud allpool peatukis Allavoolupaas.
Kokkuvottes ei taga kamberpaas Saesaares kalade vaba liikumist ja tuleb kone
alla uksnes kui hadalahendus, mille toimivus jaab alla vajalikule ulatusele.
Sellega saab eeldatavasti tagada rahuldavas piires (50% kuni ca 2/3 ulatuses)
ulespaasu uksnes sihtliikidele (Ahja puhul lohilased, ent mitte kaitsealused
pohjaeluviisiga liigid!), kelle vajadusi arvestades paas projekteeritakse. Kaitsealusele
tougjale pole trepist kuigi palju kasu, kuna Ahja sobib oma suuruse tottu sellele liigile
peamiselt vaid kudejoeks. Kudemiseks vajab tougjas aga karestikke, mis kuni Kiidjarve
(eeldusel, et ka sealne pais saab uletatavaks) mojupiirkonna lopuni praktiliselt
puuduvad.
3.3. Alternatiiv I, variant glooduslahedane moodaviikpaash
Looduslahedane moodaviikpaas, nagu nimigi utleb, matkib oma ehituselt looduslikku
oja voi joge. See on kujundatud vahelduva voolumustriga karestike voi tiikide
kaskaadina, milles esinevad erineva voolukiirusega tsoonid. Selle pohi ja kuljed on
rajatud kruusast ja looduskivist, mis pakuvad kaladele uhtlasi varjepaiku. Ristprofiil on
lameda V]tahe kujuline, mille pohja on kujundatud madalveesang vaikeste
vooluhulkade jaoks ja mis mahutab vajadusel oluliselt suuremaid vooluhulki kui
kamberpaas. Siiski ei tohi ka siin tousta voolukiirus kusagil suuremaks kui 2 m/s.
Kalastiku seisukohalt on need eri paasuvariantidest koige eelistatavamad, kuna
kujutavad endast veeasukatele loomulikku keskkonda. Suhteliselt vaikese langu ja vaga
kareda pohja tottu suudavad seda labida enamik kalaliike ja pohjaselgrootuid.
Looduslahedaste paasude suurim probleem on, et need votavad maastikul vaga palju
ruumi, mida kulub seda rohkem, mida suuremat korguste vahet tuleb uletada, ning
need on vordlemisi kallid rajada. Soovitav lang ulatub suhteni 1:100]le ent ei tohiks
olla vaiksem 1:20]st. Neid on ka keerukam projekteerida, kuna hea paas pole kunagi
matemaatiliselt vaga tapselt kirjeldatav, summeetriline ega korduva kujundusega. Vaga
oluline on paasu vooluhulk, mis peab voimaldama nii selle leidmist kui labimist
igasuguse veetaseme korral.
Looduslahedaste paasude efektiivus on Noonani (et al. 2011) analuusi kohaselt
18
ulatunud keskmiselt 63%]ni lohilastele ja 22%]ni teiste liikide puhul olles statistilise
analuusi kohaselt kamberpaasudest mitte oluliselt erinev. Pohjus voib peituda asjaolus,
et analuusitud looduslahedased paasud olid vordlemisi sarnased kamberpaasudega
oma tehniliste naitajate poolest (keskmine lang 4,2%, voolukiirus 1,8 m/s).
Looduslahedasi paase on hakatud enam ehitama alles viimastel aastatel ja seetottu on
kogemusi nendega vahem kui tehniliste paasudega. Bunti (et al. 2011) labi viidud 19
paasu]uuringu analuus naitas aarmustesse ulatuvaid (0]100%) tulemusi eri liikide ja
kalapaasude loikes, kuid kokkuvottes olid teistest paremed siiski just looduslahedased
paasud, mille labitavuse efektiivsus ulatus keskmiselt 70%]ni (mediaan 86%)
vorreldes nt pilupaasu 43% (45%)]ga. Ent sisenemise atraktiivus jai omakorda teistele
paasuvariantidele alla ulatudes keskmiselt 48% (mediaan 50%), pilupaasul 63%
(80%). See poordvordeline seos sisenemise atraktiivsuse ja labitavuse efektiivsuse
vahel on eeldatavalt tingitud asjaolust, et paasu sisenemiseks peavad voolukiirus ja
hulk olema piisavalt peibutavad joe muu vooluga vorreldes, ent kuna paasudesse ei
lasta tehnilistel pohjustel ja hudroenergia tootmise huvides kuigi suurt vooluhulka,
tuleb ahvatluseks (et kala markaks) kompenseerida seda suurema voolukiirusega, mis
aga hakkab paasu labitavust parssima. Sedasama seisukohta kannab Williamsi too
sedastades, et randav kala valdib talle ebasoodsaid hudroloogilisi tingimusi juhindudes
voolust ega oma aega katsetamaks koiki vihjeid monele lisakanalile, mis voib osutuda
ulespaasuks (Williams et al. 2011). Siit tulenevalt on toimiva paasu rajamise eelduseks
nii piisav vooluhulk ja oigesti dimensioneeritud voolukiirus, kui ka paasusuudme
asukoht ja muude vooluvektorite eksitava toime vahendamine.
Naiteks voib tuua korguse mottes Saesaarega vorreldaval (10 m) Drau joe paisul
Austrias tehtud kalapaasu labitavuse raadiotelemeetrilise uuringu. Selles leiti, et kuigi
paasu (koosnes looduslahedasest ja ulemises osas pilupaasust, keskmise vooluhulgaga
312 l/s, peibutusvool 1,6 m3/s, so ~1% keskmisest vooluhulgast, lang 2,3%, pilupaasu
turbulentsus 140 W/m3) labitavuse efektiivsus oli korge, jai paasu sisenemise
atraktiivsus vaga madalaks. (Zitek et al. 2012)
Moningate eriparade tottu on Saesaarde samuti keeruline terves ulatuses
looduslahedast kalapaasu rajada. Paasu ulemine osa peab labima HEJ teenindustee
tammi ja see voib tahendada piiranguid sangi laiusele, mistottu voib olla ehituslikult
otstarbekas rajada kalatee ulemine osa siiski kamberpaasu kujul. Iseasi on, et ehituslik
otstarbekus ei ole alati koige otstarbekam looduse seisukohast ja kalastiku vajadustest
lahtuvalt on selline lahendus pigem ebasoovitav. IBUN eskiisprojektis (09.07.2013) on
sillaalune ja ulalpool asuv loik kujundatud siiski allpool asuva looduslahedase
paasuosaga sarnavalt . 3 m laiune looduslahedane sang, mille pohi on kaetud kivide ja
kruusaga, keskele kujundatud madalveesang. Sellisena pole see kuigivord erinev
ulejaanud paasuosast ja on kindlasti sobivam kui kamberpaasu rajamine.
Looduslahedase paasu alumise otsa ehk sissepaasu lahendamisel on voimalikud kaks
alamvarianti: A . sissepaasuga (alumine ava) HEJ aravoolukanaliga uhinevas joeosas ja
B . sissepaasuga vahetult liigveelaskme all. Esimest on monevorra lihtsam rajada, kuid
teine on otstarbekam, kuivord selle puhul kasutataks enam ara looduslikku (olgugi
tugevalt muudetud) sangi ning nii saab uhendada kalapaasu ja sangi okoloogilised
19
voolumiinimumid. Eraldi nuanss on ulesrande toke, mida saab B puhul paigutada HEJ
aravoolukanali ette suunavamalt . piki joetelge. Nii toimib toke tohusamalt kui
joevooluga risti asetsev, mis A variandis ainuvoimalik. HEJ kanalist ei tule sama palju
prahti ja puurisu kui voib tuua suurvesi ule liigveelaskme ning toke ei jaa takistama
allarannet (mis eeldatavasti toimub lisaks kalateele paratamatult ka liigveelaskme
kaudu). Et uletada tuleb kullalt suurt korguste vahet, on vaja ka looduslahedasse paasu
kujundada 2]3 nn puhkebasseini sarnast laiemat ja sugavamat loiku. Eraldi teema on
paasu vooluhulk, mida on kasitletud allpool.
Eeltoodust tulenevalt on eelistatavam alamvariant B, molemad on aga kalastiku jaoks
paremad kui variandid lift ja kamber. Looduslahedase variandi lahenduse efektiivsus
Saesaare jaoks soltub aga mitmete jargmiste nuansside lahendamisest.
Allavoolupaas
Eraldi lahendamist vajab allavoolupaas, mis tuleb rajada koigi alternatiivide puhul.
Looduslahedane moodaviik toimib alternatiividest selles osas koige paremini suurima
vooluhulga ja avarama lahte tottu. Kuid kuna veehoidlas vool sisuliselt puudub, jaab
kaladele selle leidmine juhuslikuks ja nii HEJ veehaardesse kui liigveelaskmesse
sattumise toenaosus on sama suur. Kalapaasu ulemise ava juurde sattumise
toenaosuse suurendamiseks tuleb ava tuua paisule nii lahedale kui saab, ilma et see
ohustaks ulesrandel veehoidlasse joudnuid kohe alla kukkumisega. Selleks peaks see
olema vahemalt viie meetri kaugusel ja ulavee moodavoolu kiirus ei tohiks ava kohal
uletada 0,5 m/s. Praeguses eskiisprojektis see nii ka on. Kuigi kalapaas toimib sellisel
juhul allapaasuna paremini, hakkab korgema veeseisu puhul hulk kalu liikuma koos
vee peamassiga ikkagi ule liigveelaskme. Vigastuste valtimiseks tuleb liigveelaset
seetottu modifitseerida, et sellel poleks horisontaalseid pindu, kuhu pihta kala voiks
kukkuda ja jalamil asuks sugavam bassein, mis samuti valdiks vastu pohja langemist.
Praegusel kujul on liigveelaskme alavee poolne sein kaldpind ja vaja oleks seda jalamil
veelgi enam libamisi viia (vrdl suusahuppemae maandumisnolvaga). Samuti peaks all
sailima ca 2]3 m sugavune voolurahustusbassein, mille korral kalad saavad kukkuda
veekihti ja mitte vastu pohja.
HEJ veevott
HEJ veevotu puhul on oluline, et see ei votaks paisjarve pinnalt soojenenud vett,
millega muudetakse okoloogilisi tingimusi looduslikult jahedaveelises joes allpool
paisjarve. Siinjuures tuleb arvestada, et liigveelase ja kalapaas (va lift) toimivad
paratamatult uksnes pinnakihi vee kasutajatena. Jahendama vee joudmine allavoolu
jaavale joeosale on kriitiline peamiselt suvisel madalvee perioodil, mil paisjarv
isearanis tugevalt soojeneb. Randeperioodidel sugisel ja kevadel on seevastu veekihid
segunenud ja uhtlaselt madalama temperatuuriga, mistottu kalade randetee]eelistusi
paisu alla joudvate veevoogude eri kihtidest lahtumine, temperatuurierinevuste
puudumise tottu, ei mojuta. Saavutamaks suveperioodil Ahjale okoloogiliselt omastele
lahedasemaid veetemperatuure allpool paisu, on soovitatav viia HEJ veevott
sugavamasse veekihti. Uks voimalus selleks on konstrueerida topelt seinaga .ahtregulaatori
sarnane veevotu koht, mille valises seinas oleks sisselaske ava paisjarve
20
pohjas ja sisemises vajalikul paisutuskorgusel vms. Olemasolev veehaare asub aga
veehoidla madalamas osas, kus selline rajatis pole praegustes oludes moeldav. See
tahendab vajadust pikendada juurdevoolu torujuhtmestikku liigveelaskmele lahemale
voi suvendada paisjarve pohja. Kuni see on teostamata, jatkub hudrosolme vastav
negatiivne moju vee]elustikule.
Kalatokked
Kuna paisul toodetakse hudroenergiat, toimub suurel osal aastast oluline aravool
(eskiisprojekti kohaselt: lifti puhul 90%, trepi puhul 81% ja looduslahedase puhul 86%
aasta keskmisest vooluhulgast) Saesaare paisjarvest HEJ kaudu. Sinna ehk suurema
veetombe suunas hakkavad liikuma ka laskuvad kalad. Valtimaks nende sattumist
turbiinilabade vahele, tuleb tohustada allarande toket derivatsioonitorustiku lahtel.
Praegune seaduses noutav 25 mm vahedega vore jaab selgelt liiga laiaks noorkalade
turbiinidesse sattumise valtimiseks. Vaga kitsaks viies hakkab see aga ummistuma ja
vajab kanali suudme avaramaks tegemist, et piisav vooluhulk sellist tihedat soela
labida suudaks. Uks voimalus on kasutada elektrilist kalatoket, mille puhul peab aga
jalgima ohutuse ja tookindluse aspekte. Juurdevoolukanali toke peab toimima nii
taiskasvanud kalade kui ka noorkalade HEJ]sse sattumist valtivalt. Elektrilist toket
tuleb kasutada koos mehhaanilisega, sest juurdevoolukanalite puhul uksi selle
efektiivsusest . uuringute andmetel kuni 79]84% (Clarkson 2003, Burger et al. 2012)
ei piisa. Uks pohjuseid voib olla vooluga kaasa kandumine. Juurdevoolukanali
elektriline toke vajab uldjuhul tugevamat pinget kui aravoolukanali toke, avaldamaks
moju kalade vaiksemate kehamootmetega noorjarkudele. Seega vaga head lahendust
siin tana polegi.
IBUN projektiga (09.07.2013) on kavandatud viia HEJ veehaare laiemaks, mis
vahendab sealset voolukiirust praeguselt maksimaalselt 0,370 m/s]lt mitte enam kui
0,296 m/s]le. See on vaiksem, kui on voolukiirused kalapaasu lahtel (lift ja
looduslahedane) ning liigveelaskmel. Muudatust tuleb lugeda oluliseks, kuid
arvestades, et veehaare asub tegelikest allavoolupaasudest kullalt kaugel, ei oma see
tahtsust allarandel kalade (mitte)peibutamisele. Kuna veehoidla voolukiirus on
olematu, saab kalade sattumine olema uhe voi teise alla viiva neelukoha (nimetame
koiki kolme uldistatult nii) juurde juhuslikku laadi, mis tahendab, et voime eeldada
jamedalt poolte kalade sattumist veehaardesse ja poolte allapaasudele. Veehaarde
juures veetombesse sattumine voib olla eesmargiparane (otsitakse edasipaasu) voi
samuti juhuslik. Molemal puhul on kalad HEJ veehaarde juures ohustatud. Suuremad
kalad paastab turbiinidesse sattumast kalatoke, aga noorkalad ja vastsed (kui nad
uldse nii kaugele jouavad10) vajavad vaga tihedat toket (< 20x20 mm), ent osad neist ei
pruugi ikkagi suuta vastu seista 0,2]0,3 m/s voolutombele. Eskiisprojektis on
kavandatud kogu veehoidla veehaarde poolset nurka eraldav 20 mm piivahega veevotu
suunas kaldu olev kalatoke. Suuremate isendite jaoks on see kindlasti piisav, kuid
enamuse Ahja kalaliikide samasuviste ja suure osa liikide aasta vanuste noorjarkude
turbiinidesse sattumist pole siiski voimalik valtida. A. Vasemagi poolt 2011 ja 2012 a
10 Vt ka Kokkuvottev hinnang alternatiiv I-le.
21
labi viidud parjaveelise Mustoja noorforellide moodistamisel on nende kehalaius
ulatunud oktoobri alguseks keskmiselt 9 mm]ni, varieerudes 7]12 mm vahel.11
Keskjooksul jahedaveelise Ahja kalade kasv on toenaoliselt aeglasem. Analoogia pohjal
tuletatuna on esimeseks elusugiseks Saesaarde planeeritud varvavahe moodust valja
kasvanud ehk vaid haugi noorkalad. Veel teiselgi elusuvel labiks vore endiselt ca
pooled korge ja kitsa kehaga karplased, koik pohjakalad, osa harjuseid, forelle ja
ahvenlasi. Tana seaduses satestatud 25 mm vahe hakkaks forelli puhul tokestavalt
toimima alles kolmandal elusuvel.
Rannete iseloomu tottu peab aravoolukanali alumises otsas olev ulesrande toke
takistama eelkoige kuderandel olevate taiskasvanud isendite sattumist tupikusse ja
juhatama need joeosale, mis on varustatud kalapaasuga. Vastavalt tuleb toke valida
selliselt, et see ei laskeks labi ja suunaks edasi eelkoige taiskasvanud isendeid. Jaotades
vooluhulgad nagu peatukis gKalapaasu vooluhulkh soovitatud, leiavad kalad enamikul
juhtudel ise ules viiva haru, ent kogu susteemi tohususe huvides, on tokke
paigaldamine igal juhul vajalik.
Nagu eelpool mainitud on see paremini lahendatav variandi looduslahedane B ja
samavaarselt nii lifti, kui kamberpaasu rajamisel, kus mehhaaniline toke paigutatakse
joe telje suhtes paralleelselt suunates kalad sujuvalt aravoolukanali suudmest mooda.
Tulemuslikeimaks voib aga osutuda kombinatsioon elektrilisest ja mehaanilisest
tokkest, ent see soltub suuresti, millist tuupi toket kasutatakse. Kirjanduse andmeil
(Burger et al. 2012) on efektiivseimad jark]jarguliselt suureneva pingega tokked (ingl k
Graduated Field Fish Barrier ehk GFFB), milles elektrivalja pinge kasvab edasi ujuvale
kalale u meetriste intervallide jarel nt 0,2 V/cm vorra ja suunab kalad korvale
(soovitavasse sangi) ujuma. On leitud, et elektrilised kalatokked pole ulesvoolu ujuvate
kalade tokestamisel 100%]liselt toimivad. Esineb nii voolukatkestustest tingitud
haireid, kui moningail juhtudel ujuvad kalad neist siiski labi. Erinevail hinnanguil
ulatub nende efektiivsus siiski 90]97%. See tahendab, et elektrilise tokke kasutamisel,
on soovitav uhendada see mehaanilise tokkega, mis asub eelmisest ulesvoolu. Aravoolu
kanali luhiduse tottu on ujuvprahi sattumine sellesse tuhine ja mehaaniline toke vaiab
vaid minimaalset hooldust.
On teada uksikud juhtumid, kus elektrilised tokked voivad olla ohtlikud loomadele,
inimohvreid teada ei ole. Siiski tuleb tahelepanu juhtida tokete ohutusaspektile. Need
vajavad nii kohast tahistamist kui sensoreid, mis suurema organismi lahenedes
ajutiselt voolu valja lulitaks.
Kalapaasu vooluhulk
Kuna Ahja on kalanduslikult, seal esinevate liikide ja (veel sailinud) elupaikade tottu
vaga vaartuslik, siis ei tohiks seal rakendada uheski sangiosas tanast seadusandlusega
satestatud12 sanitaarmiinimum vooluhulka. See vastab vaid vaiksemaile suvisele, nii
11 Autori personaalne kommunikatsioon.
12 Nouded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu tokestamise ning paisu kohta.
Keskkonnaministri maarus, 03.08.09, RTL 2009, 63, 917.
22
harva kui kord 20 aasta jooksul esinevale vooluhulgale, mis Ahja puhul kuunib
Saesaare lavendis Keskkonnaregistri andmetel uksnes 1,2 m3/s. Meelitamaks randel
kalu HEJ aravoolukanali asemel looduslikku sangi ja seal asuvale kalateele, tuleb leida
voimalus suunata neisse voimalikult suur vooluhulk, mis vahemalt keskmiste
veetasemeteni uletaks HEJ]d labivat vooluhulka. Uheks voimaluseks on rakendada
looduslikus sangis okoloogilise miinimumi maaramisel maailmas enimkasutatavat
Tennanti meetodit (Okoloogilise... 2010), mille kohaselt tagab kalastikule ellujaamiseks
rahuldavad elutingimused 30% ja vaga head 60% aasta keskmisest vooluhulgast
kasutamine. Ahja puhul Saesaares oleksid need vastavalt 0,9 ja 1,8 m3/s. Eesmargiks ei
saa loomulikult olla kalastiku grahuldavadh vaid pigem gvaga headh voi vahemalt
gheadh elutingimused.
Meie oludes, kus suurvesi viib keskmise naidu korgele (Ahja puhul voib Qmax1p ja Qmin1p
erineda 72 korda, 7 paevased 32 korda jne), voib aastase keskmise pidev tagamine
probleemseks osutuda. Loomulikum on, kui see koigub uhes loodusliku vooluhulgaga.
Uks voimalus on arvestada okoloogilise miinimumina 60% kuu keskmistest
vooluhulkadest (vt tabel 1). Aasta keskmisena tahendab see 1,8 m3/s vooluhulka, mis
kuust kuusse koigub vahemikus 1,3...4,1 m3/s voi looduslikku vooluhulka kui see on
vaiksem.13 Vaga oluline on tagada selline hulk vett nii looduslikus sangis, kui
kalapaasul, mis toimiks sel viisil sangi loomuliku pikendusena ja oleksid elimineeritud
probleemid paasusuudme leidmisel. Ule keskmise veetaseme kalapaasu vooluhulka
palju siiski kasvatada ei saa, kuna selleks tuleb sang rajada juba vaga lai. Maksimaalne
kalapaasu vee labilaskevoime oleks hea projekteerida vahemalt joe keskmise
vooluhulga (3,0 m3/s) tasemel ehk sisuliselt taastada vahemalt uks endisaegne joesang
(vt pt 3.5).
Tabel 1. Keskmised vooluhulgad Saesaare lavendis m3/s (Keskkonnaregister, andmed
Saesaare lavendis tuletanud T. Esperk Koorvere hudroloogilise vaatlusposti andmetest
valgala suhte pohjal).
Kogu jogi 60% keskmisest
Jaanuar 2,5 1,5
Veebruar 2,4 1,4
Marts 3,2 1,9
Aprill 6,8 4,1
Mai 3,5 2,1
Juuni 2,3 1,4
Juuli 2,1 1,3
August 2,2 1,3
September 2,5 1,5
Oktoober 2,7 1,6
13 Parem oleks siinkohal kasutada vooluhulkade pideva mootmisega kaasaskaivat igapaevast 60% (paasu
labilaskevoimsuseni) jalgimist ja mitte rakendada jaigalt paljuaastast keskmist vastava kuu normi .
looduslikud koikumised voivad sellest teaduparast vaga palju erineda ja eesmark on ikkagi leida loodusliku
rutmiga kooskolas olev ja mitte uksnes tehniliselt lihtne lahendus.
23
November 2,9 1,7
Detsember 2,8 1,8
Aasta keskm 3,0 1,8
Seega voolaks kalapaasul ja looduslikus sangis igal kuul vahemalt tabel 1 parempoolses
veerus naidatud (voi vaiksem looduslik) vooluhulk. Veetaseme toustes, hakkaks osa
veest suunduma HEJ]sse kuni vesi jaguneb 60% ulatuses kalatee ja 40% HEJ vahel.
Suuremate vooluhulkade korral sailiks selline vahekord kuni kalatee maksimaalse
labilaske voimsuseni, misjarel hakkab osa vett voolama ule liigveelaskme. Eesmark on,
et igal ajahetkel voolaks looduslikus sangis koos kalateega rohkem vett kui HEJ
aravoolukanalis (vasakus sangis).14 Teisiti oelduna hakkaks HEJ toole vooluhulkadel,
mis uletavad tabelis 1 naidatud 60% keskmisest vooluhulgast ja tarbiks kuni 40% kogu
vooluhulgast. Ulejaanud laheks labi kalapaasu, kuni selle labilaske piirini ja seejarel
liigveelaskmesse voi uude paremas sangis paiknevasse turbiini, juhul kui see
paigaldatakse. Moistagi eeldab selline jaotus vooluhulkade pidevat reguleerimist
paisul.
Kuigi vooluhulkade reguleerimine on Alternatiiv I korral valtimatu, tuleb toonitada
vajadust HEJ too pidevale kontrollimisel nii juhul, kui rakendatakse soovitatud
Tennanti meetodi modifikatsiooni vms kui ka tavaparase Qmin30p95% sanitaarvooluhulga
noude rakendamisel. Kuigi viimase vee erikasutusloa kehtivusajal ehk vastava
regulatsiooni tulekul on uhtlase veetaseme hoidmise nouet jargitud, on varasemast
teateid, et Saesaare HEJ kogub turbiinide kasuteguri suurendamiseks vett ja jatab sel
perioodil sangi kuivale (Jogede... 2005). Sellise situatsiooni tekke voimalikkus peab igal
juhul olema valistatud, naiteks automaatika kasutamisega.
Vooluhulkade ulaltoodud jaotamissoovitus mahus, mis puudutab kalapaasu vooluhulka
ja valjendab kalapaasu toimimise ideaaljuhtu, pole praktikas paraku teostatav.
Insenerarvutuste kohaselt ei ole nii suure veelabilaskega kalapaas antud asukohas
reaalne voi tahendab tohutuid rajamiskulusid. IBUN insenerid on sedastanud, et
ainuuksi 60% (0,97 m3) joe paremasse harusse planeeritud veevoo laskmiseks labi
looduslahedase paasu, tuleb see rajada vajalike hudrodunaamiliste tingimuste
tagamiseks ca 2 korda laiem planeeritust. See tahendab nii suurema maa]ala hoivamist,
kui ca kahekordistuvat maksumust. Realistlik oleks kuni 0,4, maksimaalselt 0,6 m3/s.
Tekib oigustatud kusimus, kas sellise joelise re.iimiga sisuliselt vaikese harujoe
juurdeloomine on ikka antud asukohas vajalik ja valtimatu?
Tennanti meetod algsel kujul ei utlegi, et 60% on vajalik, vaid et ellu jaab elustik
luhiajaliselt ka 10%]lise voolure.iimi juures (NB! eskiisprojekti kohane
looduslahedane paas on 8% joe keskmisest, 0,4...0,6 m3/s vastavalt 13...20%).
Rahuldavad elutingimused tagab 30%]line keskmine vooluhulk. Vahemalt 60%]line
vooluhulk on maar, mis tagab kalastiku ja kogu elustiku vaga hea seisundi.
14 Sellise lahenduse puhul vaheneks monevorra vajadus ulesrande tokete jarele vasakus sangis, ent eksimiste
valtimiseks ei saaks neist siiski taielikult loobuda.
24
(Okoloogilise... 2010, Jowett 1997) Seega on kusimus selles, millise vaartuse me
omistame antud joele ja selle elustikule . kas me vajame, et moned kalad saaksid selles
elada voi et oleks tagatud elustiku hea seisund? Puueldes viimase poole, on vooluhulga
maksimaalne voimalik suurendamine nii looduslikus sangis, kui selle pikenduseks
olevas kalapaasus elementaarselt vajalik.
Siinjuures oleks Ahja olulisust arvestades oige kombineerida Tennanti optimaalset
taset (60]100% vooluhulk) vahemalt elupaikade modelleerimise meetodiga, mille
eesmark on piisava elukeskkonna tagamine sihtliikide koigile elustaadiumitele,
arvestades okosusteemi kui tervikuga. Ent selle tapseks leidmiseks vajalik toohulk
valjub juba oluliselt antud analuusi ajalisest ja finantsilisest raamest. Veel oigem oleks
aga samm edasi holistliku meetodi juurde, mis ei arvestaks peamisena enam uksikuid
sihtliike, vaid oleks suunatud terviklikult integreeritud osadega toimiva okosusteemi
tagamisele. Muuhulgas tahendab see joe loodusliku re.iimi votmist modifitseeritud
re.iimi aluseks. (Okoloogilise... 2010) Viimast on siinsete soovituste juures arvestatud.
Seega tuleb kull nentida, et kaesoleva too raamistik ei voimalda valja tootada
teaduslikult tapseimat Ahjale Saesaares sobivaimat veere.iimi, ent soovitatu annab
piisava aluse siinse okosusteemi heal tasemel toimimiseks joeloigus, mis ulatub
joeharude uhinemiskohast alates ulesvoolu kuni kalapaasu avanemiseni veehoidlasse.
Soovitused vooluhulkadele ei lahenda niisiis kogu hudrosolme mojude probleemi Ahja
joele, vaid uksnes mainitud ulatuses.
Looduslahedaste paasude (A ja B) vooluhulkade puhul, mis vastavad IBUN
eskiisprojekile (09.07.13) ei saa hinnata kalade liikumist ule takistuse (paisu) vabaks ja
koigile liikidele ja isenditele igal ajal voimalikuks. Probleemiks on sissepaasu leidmine,
kuivord selle vooluhulk on joe muu vooluhulgaga vorreldes vaike (vt ka variant
kamber) ning selle labimiseks piisava vooluhulga olemasolu. Et looduslahedane paas
kujutab endast looduslikku oja, saab kalade viibeaeg selles olema pikk, mis tuleneb
osalt paasu enda pikkusest (A: 390 m, B: 320 m) ja faktist, et labida tuleb selle kestel
ebaharilikult suur korguste vahe. Eri liikide ja isendite joudluse vahe voib pohjustada
randeperioodidel kalade stressitekitavaid tihedusi, rande pidurdumist erinevatel
loikudel ning marksa suurema veehulgaga keskkonnast ootamatult vaikse vooluga
ojasse sattununa ei pruugi jatkuda motivatsiooni, see lopuni labida. Olemuselt on
looduslahedane paas joekeskkonna pikendus, uksnes (eskiisprojekti kohaselt) 5] kuni
12]kordselt vahendatud mahus, mistottu voib eeldada sellesse pusiva elustiku teket.
Paraku ei voimalda niivord palju vaiksem maht reaalset alternatiivi joele endale. Samas
randeperioodidel voib looduslahedane paas jaada oma pikkuse kohta liiga kitsaks ja
mahult vaikeseks, mistottu ei saa eeldada selle vahemalt 75%]list toimivust kalade ules
aitamisel, mida voiks lugeda kalapaasu toimivuse minimaalselt rahuldavaks tasemeks.
Kokkuvottes tuleb oelda, et looduslahedase kalapaasu rajamine on Saesaare
paisule problemaatiline. Seda nii tehnilise keerukuse (suur korguste vahe), kalliduse,
kui kalade vaba labipaasu ja trubiinidest hoidumise efektiivsuse mottes. On suur
toenaosus, et piisavalt tohusalt toimivana ei olegi seda voimalik rajada. Samas
pole selle ehituslikus osas ega vooluhulkades voimalik saavutada ulaltoodu valguses
kompromissi, mis poleks kalastikule ebasoodne. Kalanduslikust aspektist on
25
looduslahedane moodaviikpaas, selle variant B, aga koigest hoolimata parem, kui
variandid lift ja kamber.
3.4. Kokkuvottev hinnang Alternatiiv I]le.
Alternatiiv I seisneb kalade randeprobleemi lahendamises Saesaare paisul labi kaladele
ules ja allapaasu voimaldamise. Nelja variandi vordluses on kalastikule ulespaasu
voimaldamisel parim looduslahedane B, millele jargnevad looduslahedane A,
kamberpaas ja lift. Siiski ei taga ukski neist variantidest kalastikule aktsepteeritaval
maaral ulespaasu ega vaba liikumist veekogul.
Arvestades antropogeensete mojude ulatusega jogede paisutamisel elupaikade
muutmise ja kadumise osas, on soovitatav kalapaasu toimimise maar vahemalt 90]
100%]line ulespaas randel olevate kalade jaoks (Lucas & Baras 2001; Ferguson et al.
2002). Siinjuures on eriti olulised diadroomsed kalad ehk Ahja oludes liigid, kelle
kudealad asuvad korgemates joeosades voi paikades, mida alamjooksul napib .
eelkoige harjus ja forell, ka tougjas. Arvestades periooditi esinevaid probleeme haugi
jarelkasvuga, tuleks ka sellel liigile, mis on harrastuspuugil koikjal enim survestatud,
ent kelle roll okosusteemis tervikuna on vaga oluline, kohaldada 90% kriteeriumit.
Liikidele, mis pole nii noudlikud elu] ja kudemispaikade osas (mitmed karplased) voib
kehtestada marksa madalamad ulespaasu eesmargid . vahemalt 60]75%]line
efektiivsus oleks populatsiooni elujoudu silmas pidades vajalik. Lisaks elavad Ahjas aga
kaitsealused pohjaeluviisiga liigid, mis pole kuigi head ujujad . voldas, hink, vingerjas,
ojasilm. Liikide vahese migreeruvuse tottu pole rande]efektiivuse nouet neile
otstarbekas kohaldada, kuid staatust arvestades peab kalapaas igal juhul voimaldama
nende vaba liikumise. Paraku pole nende kriteeriumite taitmine reaalne uhegi
Alternatiiv I variandi puhul.
Teine voimalus kriteeriumeid seada, oleks lahtuda analoogia pohjal EL]i soovitusest
saavutada lohe 75%]line taastootmismaar.15 Kandes selle Ahja konteksti ja satestades
noudeks kasvoi ainult lohilaste 75%]lise taastootmise maara ning teistel liikidel
monevorra vaiksema (nt 60%), oleme uhest kuljest lahendanud Saesaare paisu
pohjustatavad probleemid uksnes 2/3 kuni . ulatuses. Teisest kuljest tuleb meil
jalgida, kas selline taastootmismaar, mis tahendab sisuliselt laskujate hulka
maksimaalsest voimalikust, on ikka allarande probleemide valguses saavutatav?
Siinkohal tuleb alternatiiv I puhul eraldi kasitleda allavoolu rannet. Eskiisprojektiga
on voimalused selleks loodud, kuid arvestada tuleb teatud suremusega turbiinide
labimisel, kuhu noorkalad paratamatult satuvad. Normaalses olekus joe puhul toimub
kalade allaranne vooluga kaasa kandudes. Isearanis larvid ja muud noorjargud ujuvad
harva eesmargiparaselt allavoolu, tavalisem on kulg ees triivimine sinna, kuhu vool
kannab. Paisjarved on seetottu laskuvatele kaladele kullalt suured randetokked, kuna
neis puudub vool . suur osa noorkalu ei jouagi paisuni. Kui paljude karplaste,
15 Euroopa Parlamendi ja Noukogu maaruse nr 2011/0206 (COD) eelnou.
26
ahvenlaste ja haugi puhul pole see kuigi suur probleem . neile sobib ka jarveline
keskkond, siis voolulembestele liikidele (Ahjas esmajoones forell ja harjus, aga ka turb,
teib jt) voib see tahendada oluliselt kasvanud suremust ebasoodsate tingimuste tottu.
Lisaks ohustab norga ujumisvoimega noorkalu veehoidla avarustesse sattunult kisklus.
Naitena voi tuua Ameerika Uhendriikides labi viidud uuringu, kus erinevate HEJ]dega
varustatud paisude labimine pohjustas 6]48%]ni ulatunud lohe laskujate suremuse
(Holbrook et al. 2011). Taanis labi viidud uuringu (Aarestrup & Koed 2003) kohaselt
ulatus forelli uheaastaste laskujate kadu paisutusalade labimisel 18]71% ja lohede
puhul 53%]ni. Uhe pohjusena oletati kiskluse moju, kuid ka hukkumist kalakasvatuste
(Taani uuringujogedel polnud HEJ]sid) veevotukanalite voredes (vahed 10 mm Taani
seaduste kohaselt) jm. Tahelepanuvaarne on, et leiti selge vordeline seos kalapaasule
suunatud vooluhulga ja ellujaamuse vahel. Keskmiselt pohjustas monekilomeetriste
paisutatud alade16 labimine lohedel 7 ja forellide kuni 9 paevase rande viivitumise, mis
voib olla oluline, seoses veetemperatuuri tousuga veehoidlas ja seega jahedavee
lembelistele liikidele ebasoodsaks muutumisega.
Seost rande pidurdumise ja ellujaamuse vahel on naidanud ka teised uuringud,
kusjuures tugevat negatiivset moju (suremuse mitmekordne kasv) voib omada juba ka
vaid 2]4 paevane viivitus randel. Suremuse kasvu pohjustab nii lisandunud
energiakulutus, kui tegeliku laskumisaja ning olude mitte kattumine evolutsioonilise
kohandumusega. (Marshall et al. 2011)
Veevool on kalade jaoks oluline orientiir igasuguste rannete puhul lootilises
keskkonnas. Selle puudumisel veehoidlates on kalade joudmine allavoolu jaavatele
joeosadele juhuslikku laadi ja voib omakorda mojutada sealse joeosa kalarikkust.
Aidates kalad ules paisjarve, voime seega aidata nad osaliselt loksu, milles on keeruline
jouda nii ulesvoolu asuvatele kudealadele, kui hiljem tagasi allpool asuvatele turgutusja
talvitusaladele. Isegi kui arvestame teatava % ulespaasejatega, tuleb kalapaasu
efektiivust kalkuleerides arvestada juurde ka laskujate suremus. Ahja puhul voib see
tahendada, et koigi paasuvariantide tegelik efektiivsus jaab molemat nii ules, kui
allarannet arvestades veelgi vaiksemaks. Hinnanguline Alternatiiv I variantide
efektiivus nii ainult ules], kui kokku molemasuunalist rannet arvestades on toodud
kokkuvotvalt tabelis nr 2.
Jattes korvale uksnes randeprobleemi ja kasitledes Saesaare hudrosolme ja veehoidlat
tervikuna, voib tekkida kusimus, kas ainuuksi rande voimaluse loomisega, ukskoik siis
millises eelpooltoodud mahus, saavutame olulise efekti paisu mojude leevendamisel?
16 Uurimisala joed ja paisutuskorgused olid koik margatavalt (ca 2-4x) vaiksemad Ahjast ja
Saesaarest.
27
Tabel nr 2. Alternatiiv I variantide eeldatav ligikaudne keskmine efektiivsus rande
tagajana.
Lift Kamber Looduslahedane
A
Looduslahedane
B
Ulespaas: lohilased 35% 60% 70% 75%
Ules] ja allapaas:
lohilased
20% 35% 40% 45%
Ulespaas: karplased 20% 40% 55% 60%
Ules] ja allapaas:
karplased
17% 35% 50% 55%
Kaesoleva too autori, kui hudrobioloogi selge arusaam on, et kalapaasu loodav efekt ka
ule 75%]lise toimivuse juures on Ahja joge kui tervikut arvestades marginaalne ja seda
pohjusel, et rannete tokestamisest olulisemaks tuleb hinnata paisu moju joeliste
elupaikade kadumisel. Toepoolest, paasu kaudu ulavette saanud kalad jouaksid
veehoidlasse, kus nii monelegi (sarg, haug, ahven jt) sobib see ala kudemis] ja
elupaigaks. Reofiilsed kalad satuvad ehk pikapeale paisu mojupiirkonna loppu, kus
tana leiab voolavat joge olenevalt veeseisust ca 0,5 km pikkuselt, perspektiivis ka
korgemal Kiidjarvest. See koik ei ole aga vorreldav selle vaartusliku 5,5]6 km]se
karestikulise joega, mis on maetud veehoidla alla ja kus leiduksid meie oludes eriti
hinnalised elu] ja sigimispaigad voolulembestele kaladele ja teistele veeorganismidele.
3.5. 0]alternatiiv
Nii kalastikuliselt kui okoloogiliselt seisneb Ahja joe suurim vaartus selle karestikes.
Raakimata loodusloolisest, kultuurilisest, rekreatiivsest ja miljoovaartuslikkusest, mida
katkevad endast arvukad taevaskojad (meenutan: piirkonna 28]st on 18 paisjarve all)
ja urgoru loodus. Samas on paisjarv Eestis usna tavaline ja levinud nahtus, mille
kalastik on harilikult tunduvalt vaesem, kui lootilises joekeskkonnas.
Tahelepanuvaarsed olid siinjuures KSH programmi arutelul kohalike soosivad
sonavotud karestiku taastamise teemal. Kuid kui raakida puhtalt kalanduslikust
vaatevinklist, siis on karestik igal juhul eelistatav paisjarve ees. Praegu on selle tottu
kadunud vahemalt 5,5 km korgelt hinnatavat kiirevoolulist joelist biotoopi. Ahja
kalastikule (ja loodusvaartustele) mojub oluliselt vahem positiivselt Saesaarest
labipaasu rajamine kui mojuks kogu joest u 6% parima osa taastamine. Ka siin kehtib
Pareto printsiip, mille kohaselt annab 80% tulemusest (oige) 20%]lise osa
panustamine. Seega . kalade labipaasu tagamise ja kalanduse ning
veeokosusteemi toimimise aspektist tervikuna on 0alternatiiv
koige parem ja
ainus 100%liselt
toimiv lahendus. See tagab kogu kalastikule probleemideta rande
just neile igal aastal sobival ajal, tagab arvestataval maaral uusi (taastunud) elu] ja
sigimispaiku ning likvideeritud saavad koik veehoidla ja hudroenergia tootmisega
seonduvad taiendavat suremust pohjustavad ja okosteemi kahjustavad tegurid.
28
Kasitlemist vajavad siinkohal viis ja maar, kuidas ja millises ulatuses likvideerimine
ja/voi taastamine saaksid toimuda. Alljargnevalt on jagatud 0]alternatiiv kaheks
voimalikuks ent erineva toomahuga variandiks: gPaisu likvideerimineh ja gPaisu
likvideerimine koos Saesaare ja karestike taastamisegah (edaspidi luhidalt ka
gKarestike taastamineh).
Variant gPaisu likvideerimineh
See variant seisneb uksnes veetaseme alandamises veehoidlas kuni loomuomase
joelise voolure.iimi taastumiseni endises sangis. Selleks lammutatakse liigveelase ja
suurem osa pinnaspaisust. Kaalumist vaariv oleks sailitada kummaski urgoru servas
osa pinnaspaisu ja rajada nende vahele (ripp?)sild oru uletamiseks. Kunagise
paisutustaseme margistamisega saaks sel viisil omalaadne sumbol ja malestusmark
inimese gvagitegudeleh looduse kallal, et ka tulevased polvkonnad oskaksid asjale anda
oma hinnangu.
Veevool avataks likvideerimise korral uksnes paremas joeharus, jattes Saesaare
poolsaarena suunama veevoolu tugevalt suvendatud vasakust sangiosast mooda. Paisu
muldkeha lammutamisel valja tulnud maakivid (mis on teatavasti parit kunagisest
Saesaare karestikust) paigutatakse tagasi karestikku . see voiks kuid ei pea sundima
selle variandi raames. Seetottu on ka aravedamist vajavat materjali oluliselt vahem, kui
muldkeha kogu kubatuur. Ule jaav materjal . eeldatavalt peamiselt kruus ja saviliiv (?)
sobiks kasutamises piirkonna tee]ehitus objektidel ja kohalike vaikeste kruusateede
katmisel/parandamisel/rajamisel. Osa voib sailitada tekkival Saesaare poolsaarel teise
etapi/variandi labiviimiseks. Antud variandiga mittemuudetava vasaku joeharuga on
kolm voimalust . kas taastatakse edaspidi sellel kohal samuti Saesaare karestik nagu
naeb ette variant gKarestike taastamineh, kasutatakse seda paisu muldkeha
lammutamisjaakide alalise/ajutise ladustamispaigana voi sailitatakse tervikuna kui
malestusmarki uhes HEJ hoone ja osaga paisutammist. Viimane voimalus on koige
vahem soovitatav, kuivord seisva veega pikk ja kitsas joesopp pole esteetiliselt kuigi
atraktiivne ning settib ja kasvab ilmselt ajapikku tais. Seetottu oleks, soltumata HEJ
hoone ja ulejaanud paisu saatusest, otstarbekas see vahemalt osaliselt paisukeha
pinnasejaakidega taita.
Sageli kardetakse selliste objektide puhul tohutuid veehoidlasse settinud
mudakoguseid, mille paisu avamine voiks allavoolu joesangi puhkida. Siin on kaks
aspekti. Esiteks tuleb paisu veetase alandada aeglaselt. Rusikareegel on uks toll (ca
2,5 cm) tunnis17 . sellise veetaseme alandamise tempo juures jaavad setted sangipohja
ning praktiliselt ei kandu kaasa. Kuidas seda selliselt labi viia, saab lahendada juba
insenertehnilise projektiga. Loomulikult tuleb veetaset alandada suvise madalseisu
ajal, mil vooluhulk on vaikseim. Liigveelaskme betoonosa ei tohi ohkida.
17 Kuid mitte ule 0,3 m/paevas . veetaseme alandamise nouded on satesatatud keskkonnaministri
27.07.2009 maaruses nr 39 gNouded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu
tokestamise ning paisu kohtah (RTL 2009, 63, 917).
29
Purustusvasaraga varustatud ujuv voi ka lihtsalt pika noolega ekskavaator saab
hakkida betoonserva monekumne cm sugavused hambad, mille kaudu veetase
aeglaselt alaneb ja jatkata sel viisil, kuni kogu veehoidla on vaikses tempos tuhjenenud.
Teine aspekt seisneb muda koguses. See ja igaks juhuks ka muda koostis on vaja
eelneva uuringuga kindlaks teha. A. Jarveti (2007) hinnangul voib veehoidlasse
settinud holjumi koguseks hinnata ca 20 tuhat m3. Suurema osa setteist on aegade
jooksul kinni puudnud korgemal asuv Kiidjarve veehoidla. Settinud holjumile
lisanduvad puu] ja taimejaanused ning surnud vetikad ning plankton. Valgala
sissekanne saab olla vaid tuhine, sest vahemikus Saesaarest Kiidjarveni voolab Ahjasse
uksnes kaks vaikest oja ning moned kraavid. Voolu esineb kahe paisu vahelises loigus
minimaalselt ja seetottu ei saa seal esineda kallaste erosioonist tingitud sangisetteid.
Holjumi settimine toimub veevoolu aeglustumisel . suuremad osakesed varem ja
vaiksemad voolu edasisel aeglustumisel. Seega voib eeldada Saesaare paisjarve sette
peamise massi asumist Kiidjarve paisust alates 0,5 km kuni maksimaalselt ehk 1,5]
2 km kaugusel alal allavoolu. Juhul, kui setteid on nii palju, et leitakse olevat moistliku
mingi osa neist eemaldada, saab seda paremini teha moni aeg peale paisu allalaskmist
ja sette tahenemist.
Lisaks tuleb aga meenutada, et Saesaare paisjarv on oma ca 60]st eluaastast saanud
setteid koguda vaevalt viimase poole jooksul. Teadaolevalt vahemalt kahel korral,
viimati 1980]ndatel aastatel tuhjaks jooksnuna pidi tulv kahtlemata kaasa viima
suurema osa seni kogunenud settest. Lisaks puhastati neil aastail vahetult paisu juures
asunud jarvepohi. Harrastuskalastaja A. Laasiku malestuste kohaselt olnud vahetult
peale alla laskmist paisu taga ca 0,3 m pehme sette kiht, ent kulastades paika uuesti
sama aasta sugisel, haljendanud kogu joeorg targanud rohttaimedest ning kallastele
jaanud setted olid astumise all kindlalt ara kamardunud.18
Seega ei saa setteprobleem olla Saesaares markimisvaarse tahtsusega. Olulisemana
voib viidata paljanduva jarvepohja lagedale mudasele ja vettinud rampadega
troostitule valjanagemisele. Viimane on siiski ajutine nahtus. Kogemuste pohjal voib
oelda, et hiljemalt jargmisel suvel peale veehoidla tuhjendamist haljastuvad kaldad
rohttaimestikuga ja hakkavad kasvama esimesed puud, mille seemendajaid jatkub
korgemate kallastel piisavalt.
Paisu likvideerimise variant holmaks jargmisi peamisi etappe:
1. Veetaseme jarkjarguline alandamine (1]2 kuud, nt juuni]juuli)
2. Paisu betoon]osa ja pinnaspaisu lammutamine, maakivide valja soelumine ja
ladustamine, muu materjali aravedu.
3. (Liigse sette kokku kogumine ja aravedu)
Kogu tegevuse saab mahutada ca pooleaastasesse perioodi. Antud variant on taiesti
piisav olukorra lahendamiseks Saesaares kalastikule ja voimaldab seni vee alla
mattunud loodusel end taastama asuda. Toenaoliselt polekski otstarbekas suuremat
18 Autori personaalne kommunikatsioon.
30
taastamistood kohe ette votta, vaid lasta loodusjoududel sangi enne kujundada ja
kallastel taheneda ning moni aasta hiljem eraldi projektiga vaagida vajalikke
taastamismeetmeid, nende ulatust ja rahastust.
Variant gPaisu likvideerimine koos Saesaare ja karestike taastamisegah
See variant koosneb sisuliselt variandist Paisu likvideerimine, millele on lisatud
kunagise Saesaare kaksikkarestiku taastamismeetmestik. Erinevus on vaid selles, et
pinnaspais likvideeritakse koheselt kogu joeoru ulatuses, avades voolu molemas
sangiosas kahel pool Saesaart.19 Maakivid kasutatakse samuti ara koheselt karestike
taasloomiseks]kujundamiseks, millesse rajatakse ka lohilaste kudealad. Uhtlasi on suur
osa pinnaspaisu eeldatavat kruusa kasutatav suvendatud vasaku joeharu vajaliku
korguse maarani taitmiseks, mille peale saab taastada parema haruga samal tasemel
oleva karestiku.
Endise veehoidla alasse siiski kohe samal aastal ilmselt masinatega liikuda ei saa ja
kuna (vahemalt kivide osas) vajab taastamist toenaoliselt ka paisuasemest ulesvoolu
asuv karestikuloik, jaab see too aasta vorra hilisemasse perioodi voi talvekuudesse.
Teisel aastal saab tegeleda paljandunud joekallaste korrastamisega vedades ara kande
ja muud puurisu. Kokku voib koguda vajalikul maaral setteid ja vedada need ara voi
planeerida nende abil kaldaid, taastada jalgrajad ja istutada puud.
Kui soovitakse jatta paisu eksisteerimisest ja kunagisest komsomoli lookehitusest
malestusmarki osalise pinnaspaisu fikseerimise ja veetaseme markimise naol, tuleks
nii see, kui voimalik rippsild planeerida konealusesse varianti (etappi).
Looduskeskkonna seisukohalt pole need muidugi olulised ja seda tuleks arvestada ka
eelarve planeerimisel.
Siinkohal tulebki peatuda 0]alternatiivi maksumusel. IBUN eskiisprojektiga on
hinnatud 0]alternatiivi elluviimise maksumuseks 2,7 miljonit eurot, millesse on
kalkuleeritud arvatavasti variandi Karestike taastamine koik kulud. Vastavast tabelist
nahtub, et see maksumus on vaga hinnanguline, kuna tapseks koostamiseks napib
infot. Vajalik on rehkendada see umber vastavalt tegelikele kulutustele ja arvestades
molemat varianti eraldi. Kusjuures matkaradade, haljastuse ja muu heakorraga saab
RMK, kelle vastutusvaldkonda see kuulub, ilmselt hakkama koguni omavahenditest.
Maailmapraktikast on teada, et paisu lammutamine on reeglina alati vaiksem kulu, kui
seda on tehniliselt keerukate kalapaasude rajamine, kusjuures antud juhul lisanduks
kalapaasule amortiseerunud liigveelaskme rekonstrueerimise maksumus.
Garcia de Leaniz (2008) on oma kokkuvotvas artiklis toonud naiteid nii Euroopast, kui
Ameerikast paisude likvideerimise kulude kohta. Vaikeste paisude, mille alla maailma
mastaabis liigitub ka Saesaare, likvideerimise kulud on olnud keskmiselt suurusjargus
23 000 USD iga meetri korguse kohta (vahemikus $ 2 000 kuni $ 126 000). Hispaanias
oli nt 6,5 m korguse paisu lammutamise kulu (1999.a hindades) 90 000,] . ja selleks
19 Ilmselt ei saa vett siiski molemale poole kohe suunata, kuivord vasak sang on kaevatud
sugavamaks ja vajab enne taitmist.
31
kulus 3 nadalat. Monel pool on hinnatud, et madala paisu lammutamise hind ulatub
vaid 12%]ni kamberkalapaasu maksumusest. Arvestades inflatsiooni, ei tohiks
Saesaare paisu lammutamine eelpooltoodud variandis gPaisu likvideerimineh minna
seega oluliselt kallimaks kui 300 ] 400 000 eurot. Sellele voib karestike taastamine
lisada moningal maaral juurde, ent allkirjutanu seniste kogemuste kohaselt arvatavalt
mitte ule 100 ] 200 000 euro.
3.6 Kokkuvote . alternatiiv I ja 0]alternatiiv
Ulaltoodut kokkuvottes on alljargnevas tabelis 3 hinnatud erinevate alternatiivide ja
variantide moju Ahja joe kalastikule. Joe kui tervikliku okosusteemi objektiivsema
hindamise huvides on lisatud tabelisse okosusteemse terviklahenduse kaal, mis
arvestab kogu vee]elustikku ja naitab kokkuvotva kaalutud hinnanguna tegelikku vahet
erinevate variantide mojudes. Selle kaalu lisamine annab tapsemalt edasi joe elustiku
tervikliku mojutamise maara, mis tuleneb erinevate variantide rakendamise vaga
erinevast ulatuslikkusest joe okosusteemile. Kuna erinevused osade variantide vahel
pole kuigi suured, on puutud lisada hinnangutesse tapsust arvestades hindepunkte
monevorra ebatraditsiooniliselt poole palli kaupa.
Tabel 3. Punktis 3 kasitletud kalapaasu alternatiivide moju kalastikule. Skaala: ]4
(oluline negatiivne moju) kuni +4 (oluline positiivne moju); 0 . moju puudub.
Liigid Kaitsestaatus
Lift Kamber Loodusl
A
Loodusl
B
Likvideerimine
Likv ja
karestike
Tougjas II kat,
lisa II, V
0 0 0 0 +2 +2,5
Voldas, hink,
ojasilm
III kat
(voldas,
hink),
lisa II
0 0 +0,5 +0,5 +3,5 +4
Harjus III kat,
lisa V
+0,5 +1,5 +2 +2 +3,5 +4
Forell +0,5 +1,5 +2 +2 +3,5 +4
Teised sihtliigid
(haug, turb, teib,
sainas, luts,
joevahk)
+1 +2 +3 +3 +4 +4
Ulejaanud
tuubiomased
liigid
+2 +2 +3 +3 +4 +4
Kokku +0,7 +1,2 +1,8 +1,8 +3,4 +3,8
Okosusteemse
terviklahenduse
kaal
0 +1 +1,5 +2 +3,5 +4
Kaalutud
hinnang
0 +1,2 +2,7 +3,6 +11,9 +15,2
32
Allakirjutanu soovitus Saesaares olukorra lahendamiseks uhtib ulaltoodud tabelis
korgeimad punktisummad kogunud variantidega ehk 0]alternatiiviga. Kuid kumb
variant 0]alternatiivist valida, soltub juba otsustajast. Kalastikule tervikuna on soodsad
molemad. Oige oleks taastada kunagi rikutu taies mahus, mis uhtlasi lisab joeloigule
elupaigalist vaartust. Samas on otstarbekas taieliku taastamisega veidi oodata ning
lasta joe enda ja looduse kujundavatel joududel tegutseda, et hiljem seda tohusamalt
taastamine labi viia.
33
4. Taevaskoja piirkonna kalamajanduslik vaartus
Kalamajanduslikku vaartust on lihtsam moota kutselise kalandusega holmatud
veekogudes. Ahja jogi on selleks uksnes oma alamjooksu alumises osas. Kuigi ka seal
puutavast kalast kaib oluline osa kude] ja turgutusrannetel joe korgemal asuvates
loikudes, on sellise kala osakaalu saakides ilma pohjalike uuringuteta voimatu
mingisugusegi usaldusvaarsusega hinnata. Pealegi on Ahja integreeritud osa suuremast
Peipsi . Suur]Emajoe susteemist ja uksinda vottes on Ahja kutselise puugi tahtsus
olematu ning uhiskonna arengusuundumusi arvestades ka perspektiivitu.
Seda suurem on aga joe olulisus harrastuspuugi veekoguna. Juba aastakumneid on
harrastuslikku kalapuuki peetud aarmiselt oluliseks rekreatiivseks tegevuseks, millel
on uha kasvav roll elanikkonna fuusilise ja vaimse tervise taastootmisel. Haarava
tegevusega looduses viibitud aeg maandab suureparaselt stressirohke too] ja
igapaevaeluga kogunevaid pingeid ning lubab inimestel pikemat aega uhiskonna
tohusas teenistuses pusida. Hea vaimne ja fuusiline tervis on viljaka elu uks pante ja
ilmselt ei puudu oma toetera humoorikast utlemisest: gIga kalal oldud paeva annab
Vanajumal elule juurdeh. Nii ongi harrastuskalastusega seotud vaba aja veetmine ja end
kalastajateks lugevate inimeste arv kogu arenenud maailmas viimastel aastakumnetel
joudsalt kasvanud. Viimase kodumaise uuringu]statistika kohaselt vois 2010.a lugeda
harrastuskalastajaiks Eestis ca 130 000 inimest, sh enda olulisimaks hobiks peavad
seda ca 60 000 inimest (Eesti harrastuskalapuugi... 2011). Samas kuulus noukogude aja
lopul Eesti Kalastajate Seltsi ning Sojavae Jahi] ja Kalaseltsi ridadesse kokku ca 50 000
inimest. Kasv paarikumne aastaga kuni 2,6 korda.
Need on uldtunnustatud vaated ja suundumused, millega kaasneb majanduslike
arvutuste jaoks vaid uks probleem . kuidas seda koike rahas moota? Uks voimalus
mootmiseks on liita kokku koik kulutused, mida kalastajad oma hobi tarvis teevad.
Selle aluseks voib votta kalastusvarustuse muujate kaibeandmestiku, mis on ariregistri
vahendusel vabalt saada. Allakirjutanu seda ise teinud ei ole, aga uhelt
Keskkonnaministeeriumis toimunud harrastuskalastuse umarlaualt on jaanud meelde
tuntud voistlusongitseja ja kalastustarvete kaupmehe M. Banhardi arvestus, mille
kohaselt ulatunud koigi muujate kaive 2010.a ligi 60 000 000 kroonini (3,8 miljonit
eurot). Sellele tuleb lisada transpordikulud puugikohta, oobimise, toitlustuse ja muu
varustuse (riided) kulu, mida ei osteta alati kalastuspoodidest ning kulud
puugilubadele. Viimased pole olnud kuigi suured, kuna kalastuse riiklikult kehtestatud
tasud on vaatamata moodunud aasta tousule olnud pikalt muutumatud ja usna
madalad.20 Kaasnevaid kulusid saab hinnata vaid kusitluste kaudu ja 2011.a. Emori
uuring (Eesti harrastuskalapuugi... 2011) seda ka tegi. Leiti, et kalapuugile tegi kulutusi
uldse 214 000 inimest ja kogu Eesti peale ulatusid need kulud 500 miljoni kroonini (32
20 Kull aga tasuks puugilubade sisseseadmise voimalust kaaluda kui potentsiaalset tuluallikat, mille
arvel taastada joeloigu kalavaru ja organiseerida jatkusuutlik majandamine. Ajalooline tootav naide
on Tartu Ongespordi Seltsi tegevuse naol olemas, kes haldas joge Kiidjarvest Valgesooni esimese
Eesti Vabariigi aegadel.
34
miljonit Eurot). Voime eeldada, et saadu on ligikaudu summa, mille eest Eesti inimesed
vaartustavad voimalust kalal kaia.
Edasi tuleks ara hinnata, kui palju aastaseid kalastuskordi koigist voiks sattuda Ahja
joele, isearanis selle Saesaare paisust uhte voi teistpidi mojutatud loiku. Arvestades, et
Eestis on 417 joge, mis pikemad kui 10 km kogupikkusega 9900 km, ca 1300 jarve ning
ca 3800 km rannajoont, millest mitte koik piirkonnad ei sobi siiski kalastamiseks, jaab
Ahja jogi oma 95 km]ga (kuigi arvestama peaks ka lisajogesid) usna marginaalseks.
Samas on selge, et osad veekogud ja piirkonnad kannavad teistest sadades, isegi
tuhandetes kordades suuremat puugikoormust ja usna veendnult voib Ahjat pidada
uheks neist. Veidi abi saame taas EMORi uuringust, mille kohaselt voime arvestusest
valja arvata ranniku, Peipsi, Vortsjarve, Suur]Emajoe ning jarved. gMuude jogedenah
maaratletuis, kuhu kuulub ka Ahja, kalastas 51% harrastuspuudjaist. (Eesti
harrastuskalapuugi... 2011) Tapsem uuring kull puudub, aga ligikaudu voime siit leida
Ahja kulastatavuse ja selliselt uldistades hinnata Ahja kalamajanduslikuks
vaartuseks ca 90 000 eurot aastas.
Kuid see number ei pretendeeri loomulikult teaduslikule tapsusele. Lisaks jaab sellest
arvutuskaigust puudu oluline osa, milleks on emotsionaalne vaartus, mida puudja
omistab just seal ja sellistes looduslikes tingimustes kalastamisele. Seda on keeruline
rahas moota, kuivord see pole no turul kaubeldav huve. Lisaks soltuks see arvestaval
maaral sellest, kui kalarikas on piirkond. Viimane on omakorda otseses soltuvuses
paisu ja veehoidla olemasolust... Majandusteadlased on puudnud uurida
loodusvaartuste hinda labi nn turuvaliste vaartuste hindamise meetodite (Kaimre),
mille uheks naiteks on inimeste valmisolek maksta mingi summa selle eest, et teatav
loodusvaartus sailiks. Vajaduse korral saaks sellise uuringu labi viia ka Ahjal ja
Saesaare osas, mis muidugi ei holmaks siis enam ainult kalastajaid vaid palju laiemaid
sihtruhmi. Uks vagagi sarnane uuring on Eestis aastal 2009 labi viidud (Ehrlich ja
Reimann 2010), milles vaadeldi Jagala joa vaartust kontekstis, kus plaanitava HEJ jaoks
kavatseti ara votta enamus joale suunduvast veest. Uuringu tulemus oli, et
eestimaalsed hindasid Jagala joa vaartuseks 10 miljonit eurot aastas. See on 35
korda(!) suurem kui joa vaartus elektri tootjana. On vagagi toenaoline, et sarnase
uuringu labiviimisel hinnatakse Taevaskoja urgoru ja kunagise joe taastamise vaartust
mitte vahem drastiliselt korgemaks sealse veehoidla ja HEJ vaartustest.
On veel uks viis puuda hinnata piirkonna kalamajanduslikku vaartust. See seisneb joe
kalastiku taastootmispotentsiaali hindamises. On selge, et kogu kalakoosluse
hindamine kaasa arvatud koigi majandusliks mottes vahem oluliste (sh osade
kaitsealuste]) liikide taastootmise potentsiaali arvutamine laheks vaga toomahukaks ja
selle tulemusele rahalise mootme andmine eeldab samuti turuvaliste meetodite
kasutamist. Seetottu oleks otstarbekas hinnata ara esmajoones olulisemate
spordikalade taastootmise potentsiaal, kuivord nende majanduslik tahtsus ja inimeste
poolt omistatav vaartus on suurem ja pealegi leidub neile enamike liikide puhul
rahaline vaste kalakasvatuses ules kasvatatud maimude hinna naol. Selleks tuleb valja
valida olulisemad liigid, kelleks voiks Saesaare piirkonnas olla harjus, joeforell, haug ja
tougjas ent ka joevahk.
35
Eesti Loodushoiukeskuse (LHK) too (Paisude moju... 2007) soovitab hinnata paisude
tekitatavaid kahjusid Eestis majanduslikult kasutatava 23 liigi puhul, kellest
tahtsamaiks peab liike, kelle elutsuklis on olulisel kohal randed ning kelle olulisteks
elu] voi sigimispaikadeks on karestikud ning kiirevoolulised joeloigud: joesilm, lohe,
meriforell, joeforell, vikerforell, siirdesiig, harjus, haug, angerjas, sarg, teib, sainas, turb,
latikas, tougjas, vimb, luts (kokku 16 liiki)21. Sealjuures soovitatakse mitme liigi puhul
hindamise keerukuse tottu sellest (esialgu) siiski loobuda ja kontsentreeruda eelkoige
lohilastele. Ahjas seega joeforellile ja harjusele.
Edasi on miinimumvariandis vaja ara hinnata nii veehoidla alla jaavate kui kogu paisu
tokestava moju tottu ligipaasmatute ulemjooksu kudealade suurus ja kvaliteet ning
arvestada eeldatav samasuviste (voi ka kuni kahesuviste) kalade tootlikkus neilt
kudealadelt. Arvesse tuleks votta ka lisajogesid. Et Ahja pole tuupiliste diadroomsete
kalade elupaigaks, kes veedaks olulise osa taiskasvanueast joest valja rannanuna, tuleb
siin teha moningaid moondusi ja arvestada joe pusielanike ja .elupaikade
keskkonnamahtuvusega. Kogu ulatuses valjub selline analuus tublisti kaesoleva too
mahust. Mingigi ettekujutuse andmiseks on alljargnevalt ligikaudselt puutud hinnata
joeforelli taastootmispotentsiaali, mis jaab realiseerimata gtanuh veehoidla uputavale
mojule.
Arvestades paisutuse moju all oleva joeloigu pikkuseks 6 km ja keskmiseks laiuseks
ajaloolistel andmetel 10 m, saame jogede tavalist meandreerumistsuklit ja loigu langu
arvestades, et kadunud loigul vois asuda 8 500 kuni 12 000 m2 forellile kudemiseks
sobivaid karestikke. See on 14]20% kogu joeloigu pindalast ja on pigem alahinnatud.
Vottes eelduseks, et sellise 1,5 m/km]ni ulatnud langu juures kuuluvad 50%
karestikest no AA kategooriasse, millelt voib LHK too kohaselt eeldada 40 samasuvise
(0+) isendi taastootmist 100 m2 kohta, 30% A (20 is), 15% B (10 is) ja 5% C
kategooriasse (5 is), saame ala kogupotentsiaaliks ca 2400]3300 samasuvist forelli.
Soetades kasvandusest asustusmaterjali, on 0+ forelli hind praegusel ajal koos
kohaletoomise ja asustamisega ca 1 eurot/kala.22 Lihtne tehe utleb, et praegu kadunud
joeloigu taastootmispotentsiaali vaartuseks voib hinnata suurusjargus 2400]3300
eurot aastas. Seda siis ainuuksi joeforelli osas. Harjus lisaks jamedat vottes teist sama
palju.
Tehes sama arvutuse labi kahesuviste (1+) kaladega, keda jaab loodusliku suremuse
tottu samadele elupaikadele alles u veerandi vorra vahem (vt Paisude moju... 2007),
ent keda on oluliselt kallim asustada (ca 3 ./tk), ulatuks taastootmisvaartus 5400]
7500 euroni aastas. Taas voime harjuse puhul ligikaudu teist sama palju juurde arvata.
Molemal juhul tuleb aga arvestada, et kalamajandites kunstlikult ules kasvatatud ja
jokke asustatud lohilaste noorjarkude ellujaamus on tunduvalt vaiksem, kui looduslikul
jarelkasvul, mistottu tuleks kompensatsiooniks asustada vahemalt kaks korda suurem
arv kalu, kui on loodusliku potentsiaali vahenemine (Paisude moju... 2007). Seega
naitab ligikaudne arvutus, et kalastiku taastootmispotentsiaalikohane vaartus
21 Alla joonitud esinevad ka Ahjas, kokku 11 liiki.
22 Siin koik arvestused kaibemaksuta.
36
ulatub veehoidla all olevas joeloigus kahe kalaliigi peale kokku 9 600 kuni
30 000 euroni aastas. Veehoidla pohja tapsem kaardistamine voib neid numberid
monevorra muuta ning lisaks tuleb pohjalikuma too ettevotmisel arvestada ulesvoolu
jaavate joeosade ja lisajogede ning teiste liikidega (minimaalselt lisaks tougjaga).
Puudes siit leida viiteid taastuvale kalarikkusele 0]alternatiivi rakendamisel, tuleb aru
saada, et selline hulk vaariskala maime ei saa tekkida koheselt peale paisu
likvideerimist. Oma tegeliku potentsiaali taastamiseks voib joel kuluda aastaid ning kui
joe majandamismeetmetega kaasa ei aidata, koguni paarkummend aastat voi enam.
Juhul kui paisu pohjustatava kahju kompenseerimine paevakorda touseb (Alternatiiv
I), on Saesaare puhul soovitatav asustada pigem vanemaid kalu, kuna noorjarkudele
eluks sobivaid alasid allpool veehoidlat napib ja nii veehoidlas kui ulalpool kuni
Kiidjarveni puuduvad need taiesti. Samuti sedastab LHK aruanne (Paisude moju...
2007): gKalapaasu rajamisele tehtavaid kulutusi ei loeta kalastikule tekitatava kahju
kompenseerimiseks ning neid kulutusi ei saa maha arvata kalastikule tekitatava kahju
kompensatsioonist.h See tahendab, et kalapaasu rajamise korral, tuleks paisuomanikel
siiski kompenseerida paisutuse (veehoidla) pohjustatud elupaikade kadu.
Ulaltoodust nahtuvalt voime erinevate meetodite abil leida vaga erinevaid vaartusi
Ahja joe Taevaskoja loigu (Taevaskojast Kiidjarveni) kalamajandusliku vaartuse
hindamiseks. Paraku on koik siin tehtud arvutused vaga ligikaudsed ja ainuuksi uhelegi
ulalolevaist ei saa tugineda kompensatoorsete mehhanismide valjaarvutamisel juhul,
kui otsustakse, et veehoidla ja HEJ vaarivad sailitamist ja kalastikule tekitatud kahju
tuleb huvitada muul viisil. Tegelik vaartus voib olla midagi nende koigi vahepealset voi
kombinatsioon koigist, mille leidmiseks on vajalik eraldi pohjaliku uuringu labiviimine.
Lopetuseks
Kaesolevas toos on kasitletud Saesaare paisukompleksi eelkoige kalanduslikust
lahtekohast. Kuna see on vaid uks aspektidest, mida selle probleemi lahendmisel
arvestada, sobib lopetuseks veekord pilguheit minevikku, mis voib osutuda ka
tulevikuks. Nimelt on paisu sailitamist pooldavas retoorikas olnud alati rohutatud
paisjarve suurt sotsiaalset tahtsust puhkekohana ja nimetatud seda koguni piirkonna
tuumikelemendiks (Jarvet 2007). Paisjarve tahtsustatakse kui paadisoidu ja
ujumiskohta.
Kuid konealuse KSH programmi avalikustamiskoosolekul eelistas kohal viibinud
paadimatkade korraldaja kiirevoolulist joge selgelt seisuveekogule, mis pole kaugeltki
samavaarse atraktiivsusega paadisoiduks. Samasisulisi seisukohti on autor kuulnud
vestlustest mitmete susta] ja kanuusoidu harrastajate ja matkakorraldajatega.
Piirkonnas maakodu omava L. Saare sonul ei kasuta kohalikud elanikud millegiparast
Saesaare veehoidlat kuigi meelsasti ujumispaigana, eelistades Kiidjarvet jt kohti. See on
vaga erinev moodunud sajandi esimesest poolest, mil inimesi ei heidutanud ka kulm
joevesi ja voimalust karastavaks supluseks kasutati sageli, leides selleks piisavalt kohti
looduslikus joesangis. Vello Varik kirjutab (Taevaskoda...1940): gKoige rohkem liikus
suvitajaid Vaike] ja Suur]Taevaskojas, kus nad veetsid joekaldail kogu paeva jalutades,
supeldes voi puhates vaigust lohnavate mandide all. Supeldi Vaike]Taevaskojast
37
ulalpool Saesaare karestikus, samuti Saesaarest pisut ulespoole vaikses joevees, kus
joepohi on kividest puhas ja liivane, nagu loodud suplemiseks ja ujumiseks. Aga parim
supelkoht on Suur]Taevaskojast natuke allpool, vaikese rippuva silla juures, kus joevesi
voolab usna vaikselt, on kullalt sugav ning soojem kui ulal karestikus. Ka on seal oma
gliivarandh ja kaldal pingid. Siin oli suplejaid alati varahommikust kuni hilisohtuni.h
Taevaskoja loodusala kulastamise pohjuseid vahegi analuusides joutaks ilmselt usna
kiiresti todemuseni, et peatahtis pole mitte meie oludes usna tavaline paisjarv, vaid
inimesed kaivad eelkoige nautimas taevaskodade ja urgoru maastike voimsust ja ilu.
Paraku on just see ainulaadsus uhes kaljude, koobaste, karestike ja reljeefsete
matkaradadega maetud suuremas osas veehoidla alla. Ligi kolmveerand sajandit tagasi,
vaevalt moniteist aastat enne komsomoli lookehituse algust, millesarnast poleks
lugupeetud kunstnik, kirjamees ja pedagoog halvimaski unenaos ette osanud naha,
kirjutas Jaan Vahtra (Taevaskoda... 1940): gSuur] ja Vaike]Taevaskoda on omandanud
ulemaalise kuulsuse ja sinna randab kauneil suvepaevadel rahvast koigist kodumaa
nurkadest, et imetleda vorratut looduseilu, millist Eestis vaevalt leidub kuskil mujal.
Ulikaunis urgorg, tore jogi, taevasse tousvad liivakiviseinad ja koikjal poline manni],
kuuse] ja segamets moodustavad vaatamisvaarsuse, mida ei unusta keegi, kes seda
kord on nainud. Kaugemalt tulijail oleks aga ekslik arvata, et Suur]Taevaskoda, kus
jarsk liivakivisein touseb joest oma 20 meetrit korgele, on ainuke sellelaadiline. Ei!
Tarvis ainult rannata joge mooda ulespoole, kuni Kiidjarveni valja, ja siis selgub, et
niisama korgeid taevaskodasid leidub ulalpool metsas veel kummekond, moni isegi
korgem kui Suur]Taevaskoda. Ja pealegi . teised taevaskojad ulal metsas on oma ilu
poolest palju kaunimad, kuna seal loodus on toredam ja neitsilikum, sest nn. ,,kultuur"
pole sinna veel ulatunud.h
38
5. Kasutatud allikad
1. Aarestrup, K., Koed, A. Survival of migrating sea trout (Salmo trutta) and Atlantic
salmon (Salmo salar) smolts negotiating weirs in small Danish rivers. Ecology of
Freshwater Fish 2003: 12.
2. Bunt, C.M., T. Castro]Santos and A. Haro. 2011. Performance of Fish Passage
Structures at Upstream Barriers to Migration. River Research and
Applications, 2011.
3. Burger, C. V., Parkin, J. W., OfFarrell, M., Murphy, A., Zeligs, J. Non]Lethal Electric
Guidance Barriers for Fish and Marine Mammal Deterrence: A Review for
Hydropower and Other Applications, 2012.
4. Clarkson, R., W. Effectivenes of Electrical Fish Barriers Associated with the Central
Arizona Project, 1988]2000. U.S. Bureau of Reclamation, 2003.
5. Croze, O., Bau, F., Delmouly, L. Efficiency of a fish lift for returning Atlantic salmon
at a large]scale hydroelectric complex in France. Institut de Mecanique des Fluides,
Toulouse 2008.
6. Eesti harrastuskalapuugi kvantitatiivuuring, CATI tarbijakusitlus, mai]juuni 2011.
AS Emor 2011.
7. Eesti Joed, koostaja Jarvekulg, A. Tartu 2001.
8. Eesti riikliku keskkonnaseire allprogrammi gJogede hudrobioloogiline seire ja
uuringudh 2012. aastaaruanne. Eesti Maaulikooli PKI Limnoloogiakeskus. Tartu
2013.
9. Ehrlich, U., Reimann, M. Hydropower versus Non]market Values of Nature: a
Contingent Valuation Study of Jagala Waterfalls, Estonia. International Journal of
Geology, Issue 3, Volume 4, 2010.
10. Evaluation of mitigation effectiveness at hydropower projects: fish passage.
Division of Hydropower Administration and Compliance, Office of Energy Projects,
Federal Energy Regulatory Commission, 2007.
11. Ferguson, J. W., Williams, J. G., Meyer, E., Recommendations For Improving Fish
Passage at the Stornorrfors Power Station on the Umealven Umea, Sweden, 2002.
12. Fish passes . Design, dimenstions and monitoring. FAO, 2002.
13. Forbes, H. E., Smith, G. W., Johnstone, A. D. F. ja Stephen, A. B. An Assessment of the
Effectiveness of a Borland Lift Fish Pass, Fisheries Research Services Report No
04/00, 2000.
14. Garcia de Leaniz, C. Weir removal in salmonid streams: implications, challenges
and practicalities. Hydrobiologia (2008) 609: 83.96.
15. Holbrook, C. M., Kinnison, M. T., Zydlewski. J. Survival of Migrating Atlantic Salmon
Smolts through the Penobscot River, Maine: a Prerestoration Assessment.
Transactions of the American Fisheries Society 140, 2011.
39
16. Jowett, I. G. Instream flow methods: a comparison of approaches. Regulated
Rivers: Research & Management, vol 13, lk 115]127, 1997.
17. Jogede hudrobioloogiline kompleksseire. 2004. aasta aruanne. EPMU, ZBI. Tartu
2005.
18. Jarvet, A. Saesaare hudroelektrijaama vee erikasutuse jatkamise keskkonnamoju
hindamise aruanne. Tartu 2007.
19. Kaimre, P. Turuvaliste loodusvaartuste hindamise meetodid. Konspekt.
[http://keskkond.ttu.ee/doc/TURUVALISTE%20LOODUSVAARTUSTE%20HINDA
MISE%20MEETODID.pdf]
20. Kalapaasud, koostaja Napp, P. Tartu 2006.
21. Kumari, E. Ahja joe urgorg. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1968.
22. Lucas, M. C. ja Baras, E. Migration of Freshwater Fishes. Blackwell Science, Oxford,
2001.
23. Marshall, E. A., Mather, M. E., Parrish, D. L., Allison, G.W., McMenemy, J. M.
Migration delays caused by anthropogenic barriers: modeling dams, temperature,
and success of migrating salmon smolts. Ecological Applications, 21(8), 2011.
24. Noonan, M. J., Grant, J. W. A., Jackson, C. D. A quantitative assessment of fish
passage efficiency, Fish and Fisheries, Blackwell Publishing Ltd, 2011.
25. Paisude moju kalastikule, moju hindamise ja kompenseerimise metoodika. Eesti
Loodushoiu Keskus, 2007.
26. Paulic, G. J. ja Delacy, A. C. Swimming abilities of upstream migrant Silver Salmon,
Sockeye Salmon and Steelhead at several water velocities. Technical report No. 44.
School of Fishers, University of Washington, 1957.
27. Pompeu, P. d. S., Martinez, C. B. Efficiency and selectivity of a trap and truck fish
passage system in Brazil. Neotropical Ichthyology, 5(2):169]176, 2007
28. Taevaskoda ja Valgemetsa. Koguteos. Toimetanud Jaan Vahtra ja Albert Ivask.
Tartu 1940.
29. Tudorache C, Viaene P, Blust R, Vereecken H, De Boeck G. A comparison of
swimming capacity and energy use in seven European freshwater fish species.
Ecology of Freshwater Fish 2008: 17: 284.291.
30. Okoloogilise miinimumvooluhulga valjaarvutamine. Koondaruanne, TTU, Tallinn
2010.
31. Williams, J. G., Armstrong, G., Katopodis, C., Larinier, M., Travade, F. Thinking like a
fish: a key ingredient for development of effective fish passage facilities at river
obstructions. 2011.
32. Zitek, A., Pacher, K., Honsig]Erlenburg, W., Schmutz, S. Attraction and passage
efficiency of a fish pass within a chain of impoundments at the river Drau, Villach,
Austria, 2012.
|
|
|