VEE ELUSTIKU PROBLEEMID
Saesaare pais on takistus kalade liikumisteel. Veelgi enam – katkestatud on kogu Ahja jõe vee-elustiku liikumisteed. Eraldatud on populatsioonid, millest mõned tasapisi hääbuvad. Ahja jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (VEE1047200). Samas takistab Saesaare pais kalade looduslikku rännet kudemispaikadesse.
Rikutud ei ole mitte ainult paisjärve alla jääv elustik, vaid ka paisust allavoolu asuv elustik. Paisjärve pind nö. toodab sooja vett, mis liigub allavoolu. Vee temperatuur allpool Saesaare tammi on seetõttu märgatavalt soojem, kui see looduslikult allikalises jões olla võiks.
Nii Keskkonnaamet kui mitmed looduskaitseorganisatsioonid on erinevatele uuringutele tuginedes kinnitanud, et paisutuse likvideerimine on Saesaares ainuvõimalik loodust säästev lahendus. Kalapääsu rajamise korral ei saavutata olulisi eesmärke - vee-elustiku liikumisteede taastamist ja paljandite säilimist. Lisaks on kalapääs veel üks tehisobjekt, mille rajamine tekitab taas loodusele kahju ja mille korrashoiuks on vajalik ette näha eelarvelised vahendid. Keskkonnaameti arvutused näitavad, et paisutuse täielik likvideerimine on ka eelarveliselt pikka perspektiivi arvestades kõige soodsam.
Paisu likvideerimine aitab kaasa EL kliimaeesmärkide ja erinevate looduskeskkonda, looduslikke elupaiku ning vett käsitlevate direktiivide täitmisele. Tegevus aitab kaasa EL elurikkuse strateegia elluviimisele.
Korras jõe ökosüsteem on isetoimiv, ajas kestlik ja ei vaja inimese poolt reeglina sekkumist (investeeringuid). Paisjärv seda ei ole.
Arvutused näitavad, et järve nö. korras hoidmine on rahaliselt märgatavalt kulukam kui jõe taastamine. Seda eeldusel, et jõgi (loodus) hakkab mingil hetkel ise ennast nö. korras hoidma. Analoogiliselt nagu jõgi hoiab ennast korras allapoole tammi jäävas osas ja ka Kiidjärvelt ülespoole jäävas osas.
|
|
|
