Uudised

09/08/2016 12:33  SAESAARE PAISU LIKVIDEERIMISE TEATISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE HEAKSKIITMISE TEADE.
 | Uudis on aegunud: 08/30/2017 08:00
Keskkonnaameti ametlik teade!

Keskkonnaamet järelevalvajana teatab, et on 05.08.2016 kirjaga nr 6-3/16/246-48 heaks kiitnud Saesaare paisu likvideerimise teatise keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande ja määranud keskkonnanõuded.
Keskkonnamõju hindamine on algatatud Keskkonnaameti 16.02.2015 kirjaga nr PVV 6-5/14/9812-21.
Kavandatava tegevuse aluseks on Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) poolt 09.02.2015 esitatud paisutuse likvideerimise taotlus. Eesmärgiks on Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal (Ahja loodusalal) Ahja jõel asuva Saesaare paisu avamine ning veevoolu taastamine algsel kõrgusel ja voolusängi hüdromorfoloogia taastamine ligilähedaselt originaalse asukohaga kärestikuna, mis võimaldab taastuda jõe looduslikul ökosüsteemil võimaldades muuhulgas kalade looduslikku rännet.
KMH aruande kokkuvõttes on parimaks realiseeritavaks alternatiiviks hinnatud 3-B2 paistuse likvideerimine, loodusliku jõelõigu taastamine lühikese saarega, st kaheharuline kärestik, mille korral säilib ka hüdroelektrijaama (HEJ) hoone.
KMH aruande kokkuvõtte peatükis 9 märgitakse, et paisu eemaldamine ning sellega kaasnev märkimisväärne, kuid pöörduv, jõe seisundi negatiivne mõjutamine on aktsepteeritav üksnes seetõttu, et sellega kaasneks jõekeskkonna seisukohalt pikaajaliselt positiivne efekt. Samas lisatakse, et kavandav tegevus ei oma Ahja loodusalale ja selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele pikaajalist ja pöördumatut negatiivset mõju kui arvestatakse leevendavate meetmetega, nt rakendatakse veerežiimi muutuste ja minimeeritakse paisu likvideerimise käigus setete eemaldamisega setete koormuse mõju. Mitmete Ahja loodusala kaitse-eesmärkide puhul – jõed, kalastik, liivakivipaljandid - kavandatava tegevuse elluviimine on pikas perspektiivis positiivse mõjuga ning võimaldab saavutada ala kaitsekorralduskavas võetud kaitse-eesmärke.
Seega määrab Keskkonnaamet keskkonnanõuetena kõik KMH aruandes peatükis 6.1.2 sätestatud leevendatavad meetmed.
KMH raames teostatud uuringute ning KMH aruandes esitatud hinnangute alusel on selgunud, et on võimalik Saesaare paisutus likvideerida, kuid enne taotluse (paisutuse likvideerimise teatise) lahendamist tuleb täiendavalt esitada Keskkonnaametile paisjärve ladestunud setete eemaldamise tehniline lahendus paisutuse likvideerimise põhiprojekti raames, mille vajadusele on viidatud KMH aruande peatükis 6.1.2 ning peatükis 9.
Kavandatav tegevus on ala kaitsekorraldusega kooskõlas ja otseselt vajalik ala kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Kavandatav tegevus aitab kaasa elupaiga - jõed ja ojad paranemisele ning sellega seoses parandatakse pikas perspektiivis ka kõigi nelja kaitstava loomaliigi elupaiku ning vooluveeliste tingimustega tagatakse liivakivipaljandite säilimine.
Saesaare paisu poolt mõjutatud Ahja jõe veekogum (Ahja_3) on kesises seisundis ning Ida-Eesti veemajanduskava (2015-2021)1 kohaselt on pikendatud eesmärgina seatud saavutada veekogumi hea ökoloogiline potentsiaal aastaks 2021. Seega Saesaare paisutuse likvideerimine on eesmärgi saavutamisel olulise tähtsusega.
KMH protsessi raames selgitatud avalikkuse arvamuse tulemustest välja toodud peamised vastuargumendid ja mured on seotud paisu likvideerimisjärgse avaneva maastikumuutuse osas ning eelkõige, et uue keskkonna kujundamine on kallis (mitte üksnes ehitusprotsess, vaid ka hilisem kohaliku kogukonna kanda jääv hooldus) ja aeganõudev protsess. KMH käigus ei tuvastatud võimalikke avalikkuse jaoks esmatähtsaid ja erakordselt tungivaid põhjuseid, mis oleksid olulisemad looduskaitselistest aspektidest. Euroopa Kohus on korduvalt oma otsustes, mis puudutavad Natura alade moodustamist ja nende kaitset, esitanud seisukoha, et loodusväärtuste kaitse on alati kaalukam kui mistahes muu sotsiaalne või majanduslik argument. Loodusdirektiiviga seatakse looduskaitselised eesmärgid ettepoole sotsiaal-majanduslikest eesmärkidest.
KMH järelevalvaja ja otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Siret Punnisk, e-post siret.punnisk@keskkonnaamet.ee, telefon 799 0913 ja Meelis Järvemägi, e-post meelis.jarvemagi@keskkonnaamet.ee, telefon 799 0906).
Kavandatava tegevuse arendaja on Riigimetsa Majandamise Keskus, kontaktisik Andres Sepp (Ristipalo, Räpina vald, 64418 Põlva maakond; e-post andres.sepp@rmk.ee, tel 505 5932)
KMH ekspert on OÜ Hendrikson & Ko, juhtekspert Riin Kutsar (Raekoja plats 8, 51004 Tartu; e-post riin@hendrikson.ee, tel 740 9807).
KMH aruande ja selle heakskiitmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäeviti tööaegadel Keskkonnaameti Räpina kontoris aadressil: Kalevi 1a, Räpina ning internetis Keskkonnaameti kodulehel aadressil http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/keskkonnamoju-hindamised/taevaskoja-saesaare-pais/.
Keskkonnaamet selgitab täiendavalt, et on pikendanud RMK 09.02.2015 esitatud Saesaare paisutuse likvideerimise taotluse menetlustähtaega 08.08.2016 kirjaga nr 6-3/16/249-49 kuni 14.06.2017 (vee erikasutusloa nr L.VV/321745 kehtivuse lõpuni) lähtudes KMH aruandes määratud keskkonnanõudest - paisjärve ladestunud setete eemaldamise tehnilise lahenduse esitamiseks.


Kommentaarid (4):

07.09.16 13:53 - Ahti Bleive

Paisu likvideerimine saab käia loomulikut vaid selliselt, et asi lahendatakse terviklikult. Jõe säng on järve põhjas täiesti olemas ja see pole kuhugi kadunud. Ehk vajab vaid kohati kohendamist. Setete ja muda probleem tuleb tammi likvideerimisel lahendada.
RMK on lubanud metsastada vabaneva järve põhja ja seda ka korras hoida. Pole põhjust selles kahelda, et RMK sellega hakkama ei saaks.
Paisjärv jääb RMK hallatavatele maadele!


10.08.16 20:43 - Ahti

Maaomanikul on õigus veekogu taastada. Peaks riik arvama teisiti, siis tuleb riigil rahakotiraudu paotada ja omanikule kahju hüvitada. Keskkonnaministeeriumil on looduskaitseliste piirangute kompenseerimiseks raha küllaga.


09.08.16 16:29 - Erki

Kotka pai lagunes eile ära ning paisjärve setted läksid osaliselt allavoolu. Vaadates viimast 24h on paisjärve põhja tekkinud jõesäng end mitmel korral juba kohendanud ja kannab innukalt setteid allavoolu.
Pole ühtegi põhjust alahinnata looduse jõudu ning võimet end ise ning üpris kiires tempos taastada.


09.08.16 12:54 - Vambola Kolbakov

Enne kui pais likvideerida, tuleb taotleda ja saada vahendid jõesängi suurema osa taastamise tööde tarvis. Kui nii sama pais likvideerida ja loota Looja peale, siis saame vähemalt kaheks inimpõlveks võsastunud padriku, mille seest seda jõe moodi moodustist on suhteliselt raske leida. Kui loodusele tekitatud kahju on ca 70 aastat kestnud, siis täpselt sama aega aga võib olla ka pikem kulub selle iseeneselikuks taastootmiseks. Pealegi üks küsimus veel: mis saab maaomandist kui vesi kaob?


Lisa kommentaar:
Autor: 
Kommentaar:
Spämmirobotite tõke - trükkige kood mida näete pildil:
  Uuenda*
 

Salvesta kommentaar

 
Koduleht Elitec'st